|
Üha enam on olukordi, kus meeskond ei istu enam samas kontoris. Osa tiimist teeb tööd mujalt, ka teistest riikidest ning kolleegid kohtuvad näost-näkku väga harva kui üldse.
Juhtidele tähendab see muutus uusi väljakutseid nii meeskonnavaimu loomises, kommunikatsioonis, töö koordineerimises kui ka usalduse ehitamises. Kaugtöö juhtimisest raamatu kirjutanud juhtimise ja meeskondade arendaja Ulla Vilkman ütleb, et kaugtöö juhtimine kuulub tänapäeva tööelu põhioskuste hulka. Meeskonnavaim ei teki iseenesest Ükskõik, kas meeskond töötab kontori eri nurkades või mitmel pool maailmas, vajatakse ühtekuuluvuse tunnet. Ilma meeskonnavaimuta on pühendumine nõrgem. Siis käiakse vaid tööl ning mingit lisapingutust ei tehta, ütleb Vilkman. Meeskonnavaim ei sünni automaatselt ka siis, kui ollakse ühes paigas. Selle loomiseks on vaja head koostööd. Õnneks on inimestel loomupärane vajadus kuuluda gruppi. Osad on introvertsemad, teised jälle väljaspoole suunatud, aga kõik vajavad teiste tunnustust ja lugupidamist. Kohvilauavestlused Hajutatud meeskondades näitab väärtustamist regulaarne suhtlus, nagu näiteks omavahelised telefoni- või veebivestlused, kus juht tunneb huvi töötaja käekäigu, tunnete ja soovide vastu. Samuti on olulised meeskonnaarutelud. Koostöö toimib, kui meeskonnaliikmed puutuvad üksteisega pidevalt kokku. Meeskonna nõupidamistel käiakse läbi ühiseid eesmärke ja tööde seisu, aga sama oluline on rääkida tööasjade vahele ka muudel teemadel – perest, harrastustest, ilmast ja puhkuseplaanidest. Traditsioonilises kontoris sünnivad parimad ideed sageli kohvimasina ääres, aga hajutatud meeskondade kohvilaua vestlused tuleb läbi viia muudes kanalites. Vilkman soovitab nõupidamistel kasutada alati ka videopilti, sest see lähendab inimesi üksteisele. Oma asjadest rääkimine tundub kohe loomulikumana, kui häälele lisandub kuulaja nägu. Hüpe digitaalsesse maailma Ajavahede tõttu ei pruugi meeskonnaarutelud alati õnnestuda, aga õnneks on suhtlemiseks ka muid vahendeid. E-kirjadele ja videokõnedele lisandub üha uusi kanaleid, millel kõigil on oma roll. Kaugtöö juhtidel tasub julgelt katsetada digitaalseid töövahendeid. Virtuaalsed teadetetahvlid ja muud ühiselt kasutatavad programmid lihtsustavad projektijuhtimist ja juhi poolt videosse salvestatud juhiseid on töö käigus hea järgida. Meeskonna oma Facebook’i või WhatsApp’i gruppi ei pea Vilkman tööaja raiskamiseks, vaid hoopis vastupidi: “Sisemine sotsiaalmeedia on väga tõhus kogukonna ehitaja.” Eesmärgid ja visioon selgeks Kaugtöö juhi, nagu ka iga muu juhi ülesanne on hoida kogu meeskond kursis tööde ja projektidega. Lisaks praktilisele asjadele keskenduvale kommunikatsioonile tähendab see ka innustava visiooni loomist kõigile. “Visiooni all pean silmas meeskonna ühist arusaama sellest, kuhu ollakse teel ning milline on iga töötaja roll selle eesmärgi saavutamisel. Juhi ülesanne on tuua visiooni kõikides aruteludes ja liita see otseselt meeskonna ning ettevõtte eesmärkidega,” ütleb Vilkman. Kaugtöö juht peab usaldama, et tööd saavad tehtud ilma järelvalveta ning keskenduma eesmärkidele. Neid aga on hea läbi käia regulaarselt, näiteks igakuiselt. Kaugtöötajad vajavad arutelusid juhiga ning neilt tuleks ka sagedamini küsida, kas neil on vaja abi või lisainfot. Meeskond võib lisaks ühiselt kokku leppida, kuidas tööd tehakse. Nii on lihtsam määratleda näiteks erinevate töövahendite rollid, nädala ühine kontoripäev või kuidas nõupidamisi läbi viiakse. Vilkmani kogemuse järgi tulevad just siis esile meeskonna kitsaskohad ning neid saab asuda õigeaegselt parandama. Ulla Vilkmani soovitused kaugtöö juhile:
Allikas: Elomedia Veel artikleid: Kuidas tõsta töötajate pühendumust neuroteaduse abil? Kuidas motiveerida inimesi, kellel pole eesmärke?
0 Comments
Leave a Reply. |
RSS Feed