“Ta karjus minu peale ainult neli või viis korda 13 aasta jooksul, mil ma teda tundsin” ütleb Apple’i praegune juht Tim Cook Steve Jobsi kohta raamatus Fast Company. Tim Cook tundub arvavat, et see pole suur probleem.
Morag Barrett, kelle ettevõte aitab juhtidel lahendada probleeme töötajatega, arvab, et teatud olukordades on karjumine õigustatud. Näiteks tootmises või kaevanduses, kui küsimuse all on töötajate turvalisus ning eksimused võivad maksta inimelu, on karjumine kiire tähelepanu saamiseks tõhus viis. Isiklik, solvav, teiste töötajate ees alluva peale karjumine ei ole kunagi aktsepteeritav. Kui see juhtub kord, toimunud on suur eksitus alluva poolt ja võib arvata, et juht tunneb ka ise, et on antud olukorras nurka surutud, siis on see ehk inimlikult mõistetav. Kui aga juht näib arvavat, et iga kord, kui miski tema hinnangul pole piisavalt hea, tuleb häält tõsta, siis on tegemist töökiusamisega. Selline käitumine mõjub halvasti loovusele ja koostööle meeskonnas ning kaotab austuse juhi vastu. Oleme oma kodulehel andnud ka soovitusi, kuidas töökiusamise puhul käituda. Kuidas aga ise karjuva juhiga hakkama saada? Kui sul on kogemuse põhjal juba teada, et selline olukord võib ette tulla, siis kasulik on selleks mõttes valmistuda – mõelda, mida öelda ning milline käitumine valida. 1. Paku välja omavaheline kohtumine probleemi arutamiseks Tõenäoliselt süüdistab juht sind milleski ja on igati asjakohane rahulikult välja pakkuda kohtumine, et seda probleemi mõistlikult arutada. Aja asju ametlikult – reserveeri koosoleku ruum ja aeg, kui vaja, siis valmista ette info teema kohta. Kohtumisel selgita oma nägemust probleemist ning kui tõesti oled teinud vea, siis ka tunnista seda. Paku välja lahendus, kuidas olukorda lahendada. 2. Ära ütle midagi Vahel on vaikselt, ilma igasuguse emotsioonita istumine parim viis mõista anda, et teise käitumine on üle piiride. Vasta alles siis, kui juht on lõpetanud karjumise või solvamise. 3. Lahku olukorrast Inimese käes, kes läheb ära, on võim. Kui su positsioon lubab, siis võid öelda, et juht helistaks, kui on maha rahunenud ning siis räägite edasi. 4. Selgita rahulikult, et selline käitumine häirib sind Kui suudad säilitada rahulikku meelt, siis on igati kohane välja öelda, et karjumine ei ole sinu meelest sobiv ning nii ei leia te tegelikult ühtegi head lahendust, kuidas tööd paremini teha. 5. Korda, mida juht ütleb “Kui ma saan õieti aru, siis soovid sa…”. Kui karjuja mõistab, et tema mõttest on aru saadud, kaob põhjus karjumiseks ära. Ükskõik, kas otsid abi töökiusamise vastu või püüad ise hakkama saada, oluline on mitte kannatama jääda. Töökiusamise Instituut USAs on uurinud töökiusamise mõju tervisele ning viis kõige sagedasemat terviseprobleemi olid: ärevushäired (76%), tähelepanu- ja unehäired (mõlemad 71%), hüpervigiilsus (60%) ning pingepeavalud (55%). Seega tagajärjed võivad olla tõsised.
0 Comments
Leave a Reply. |