Osalise tööajaga töötav tudeng ja neljakümnendates pereisa vajavad erinevat juhtimist, ütleb Vincit OY personalijuht Johanna Pystynen. Infotehnoloogia ettevõte Vincit on pärjatud 2016 aasta Euroopa parimaks töökohaks (Best Workplace in Europe). Nad on palju tähelepanu saanud mitmete innovatiivsete personalijuhtimise tegevustega ning 2016-l aastal võeti kasutusele ka uus juhtimismudel Laas – Leadership as a service. Millised juhtimisteenused oleksid sulle vajalikud? Kas vajad tuge stressi- või ajajuhtimises? Soovid omale mentorit või vestelda tegevjuhiga sellest, milline võiks olla sinu tulevik organisatsioonis? Vincitis vastavad töötajad sellistele küsimustele iga kolme kuu tagant. Juhtimist nähakse kui teenust töötajatele, mille igaüks võib endale sobivaks kujundada. Tuge saab ühe klikiga Iga töötaja valib selleks otstarbeks tehtud programmi abil endale sobivad juhtimisteenused. Valikus on 60 teenust, mis on jaotatud nelja valdkonda: heaolu, oskuste arendamine, karjäär ja äri. Heaolu alla kuuluvad näiteks ajajuhtimise, töö ja pereelu tasakaalu ning harrastustega seotud teenused. Kui töötaja soovib enda oskusi arendada, siis võib paluda koolituste alast nõu. Karjääriteenuseid saab kasutada näiteks siis, kui soovitakse vahetada projekti. Valikus on ka „otsustamise peatuse“ teenus, mille abil saavad pikalt organisatsioonis olnud töötajad mõelda, kas neile leidub veel uusi väljakutseid või on kõik juba nähtud. Äriga seotud teenused on osutunud populaarseks. Hiljuti soovis paarkümmend töötajat infot tulevikuplaanidest müügi valdkonnas. Nad kutsuti lõunale ning selle jooksul arutati küsimusi müügi- ja tegevjuhiga. Tuge võib saada ka mujalt Konkreetsel teenusel võib olla mitmeid teostajaid. Sellisel juhul valivad töötajad, kellega nad soovivad koostööd teha. Johanna Pystyneni juhitud kolmeliikmeline personaliosakond pakub osa teenustest. Sellele lisaks toimitakse ühendusena teenuse tellija ning pakkuja vahel. Näiteks stressijuhtimises võib saada tuge nii personaliosakonnast kui ka majaväliselt coachilt. Kolmas võimalus on minna koolitusele, kus stressijuhtimise võtteid õpetatakse. Kui töötaja on teenuse tellinud, siis talle vastatakse ühe nädala jooksul. Kuidas protsess edasi läheb, sõltub juba konkreetsest töötajast ja tema vajadustest. „Hetkel ei vaja ma midagi“ Juhtimisteenuseid saab tellida igal ajal, aga personaliosakond saadab iga kolme kuu tagant ka meeldetuletuse. Teenuseid ei pea tellima, kui selleks hetkel soovi ei ole. Selleks võib klikata nupul „Hetkel ei vaja ma midagi“. „See on sama hea valik kui see, et tellitakse kümme teenust. Ei ole eesmärk, et kõik kasutaks võimalikult palju kõike,“ ütleb Johanna Pystynen. Üks teenustest on näiteks traditsiooniline arenguvestlus. Kui töötajal töö sujub hästi ja vestlus tundub mõtetu ajakuluna, siis selleks ei sunnita. Vestluse aja võib määrata siis, kui see tundub endale vajalik. „Me ei tee midagi sellist, milles ei ole inimese jaoks lisaväärtust. Sageli kulutatakse organisatsioonides palju aega arvamisele, mis oleks kõikidele hea. Meil selliseid arvamisel põhinevaid tegevusi ei pakuta.“ Juhitavast otsustajaks Johanna Pystyneni meelest teeb valikuvabadus igast töötajast aktiivse otsustaja. Kui teenuseid pakutakse, siis ollakse enam valmis ka neid kasutama. Eesmärgiks on toetada inimeste enesejuhtimist. Personalijuht ei näe ohtu selles, et töötaja ise märkagi, et vajab tuge, sest kliendiprojektides tulevad võimalikud probleemid esile. Kui keegi ei saa tööga hakkama või tundub muul viisil tuge vajavat, siis kindlasti sellele ka reageeritakse. Juhtimisteenuste mudelit arendatakse edasi. Pystynen usub, et sellega säästetakse kulusid. „Kui keskendume vajalikele teenustele, siis meil ei ole vaja kasvatada tugiteenuseid ja juhtimisülesandeid, kuigi organisatsioon kasvab.“ Allikas: ttl.fi Veel artikleid: "Pehmete" asjade jõud Kuidas arendada meeskonnas emotsionaalset intelligentsust?
0 Comments
Leave a Reply. |