Viimase kümne aasta jooksul on plahvatuslikult kasvanud huvi meeleteadlikkuse (mindfulness) koolituste vastu. Seda on mõjusalt kasutatud nii psühhoteraapias, stressijuhtimises, kootsingus kui ka spordis. Töökohtadel on meeleteadlikkuse koolitused hästi vastu võetud, sest loodetakse, et need praktikad aitavad töötajatel ja juhtidel hoida vaimset tervist, parandada keskendumist ning tõhustada inimeste võimet valida hetkes kõige efektiivsem tegevus. Teadlik juhtimine Meeleteadlikkuse puhul on viimasel ajal erilist huvi pakkunud selle kasutamine juhtimise arendamises. Raamatus “The Mindful and Effective Employee” toob professor Frank Bond välja, kuidas ta hindas meeleteadlikkuse ja väärtuste järgi toimimise printsiipide lisamist perspektiivse juhtimise koolitusprogrammidesse, mida viidi läbi finantsvaldkonna juhtidele. Ta leidis, et juhtidel, kes läbisid meeleteadlikkuse koolituse, oli parem vaimne tervis ning nende finantstulemused olid 17 miljonit naela kõrgemad koolitusele järgneva kaheksa kuu jooksul võrreldes juhtidega, kes läbisid teistsuguse koolituse. Sellised näited lubavad helget tulevikku meeleteadlikkuse koolitustele töökohtades. On palju uuritud, et erinevad meeleteadlikkuse koolitused parandavad töötajate psühholoogilist tervist, nüüd rakendatakse neid ka meeskondade ja organisatsiooni efektiivsuse hüvanguks. Meeleteadlikkuse kohandamine töökohtadel Uuringud näitavad, et meeleteadlikkuse ja isiklike väärtustega kooskõlas oleva tegevuse ühendamine võimaldab tõhusalt parandada vaimset tervist ja tegutseda efektiivsemalt. Tehnikad, mida koolitustel kasutatakse, on lihtsad, aga sageli on neil üllatavalt suur mõju töötajate töö ja isikliku elu osas. Siin on kolm tehnikat, mida saad ise läbi proovida: 1. Automaatpiloodilt meeleteadlikkusele Selle harjutuse eesmärk on märgata, kui palju me inimestena toimime automaatpiloodi režiimil ning kuidas meeleteadlikkust saab arendada igapäevaste tegevustega. Vali ükskõik milline rutiinne igapäevane tegevus, mida reeglina teed automaatselt. Tavaliselt on selleks dušši all käimine, hammaste pesemine, auto juhtimine ja söömine. Sel nädalal aga selle automaatselt tegemise asemel tule teadlikuks kõigest, mida hetkel koged – lihtsalt märka ilma hinnanguta liigutusi ja aistinguid oma kehas, ümbritsevas keskkonnas märgates lõhnu, hääli ja maitseid. Kui seda harjutust regulaarselt teha (võib igal nädalal uuele tegevusele keskenduda), siis see aitab integreerida meeleteadlikkust igapäevasesse ellu. 2. Loo ühendus oma isiklike väärtustega Väärtusi võib defineerida kui isiklike tugevusi või omadusi, mida kõige rohkem soovid oma käitumises väljendada. Väärtused peegeldavad seda, milline sa igapäevaselt soovid olla. Näited väärtustest on: hoolimine, huvi, tänulikkus, kannatlikkus jne. Et oleks lihtsam isiklikult olulisi väärtusi välja selgitada, siis on hea kasutada väärtuste nimekirju, millest enda jaoks viis olulisemat välja valida (neid leiab internetist ja näiteks ka Rob Yeung’i raamatust “Enesekindlus”) 3. Tee väikseid väärtustega kooskõlas tegevusi Kui oled teadlikuks saanud enda jaoks olulistest väärtustest, siis võid endalt küsida: “Mida ma saaksin täna/sel nädalal teha, et seda väärtust oma elus järgida?” Kui tegevus on väärtusega kooskõlas, siis pole oluline, kui väike või suur see on. Püüa olla teadlik igast ebavajalikust mõttest ja tundest, mis võivad väärtusele põhinevat tegevust takistada. Meeleteadlikkuses ei ole tarvis vältida, vähendada või muuta selliseid mõtteid ja tundeid. Selle asemel me õpime neid märkama, ilma et nad dikteeriks meie tegevust. Mida enam teostad väikseid väärtustele põhinevaid tegevusi, seda enam viib see parema eesmärgi- ja tähenduse tajuni ning tunned suuremat elujõudu. Lisaks sellele, et selline tegutsemine aitab inimest isiklikult, kasvatab see tulemuslikkust ka töökohtades. Allikas: inBusiness Veel artikleid: Empaatia on oluline - kuidas seda arendada? Kas tead oma tugevusi? Innustus aitab neid leida.
1 Comment
|