Läbipõlemine on tänapäeval väga reaalne nähtus. Läbipõlemist on kirjeldatud kui reaktsiooni pikaajalisele tööstressile ja seda iseloomustab emotsionaalne kurnatus, küünilisus, füüsiline väsimus ja tõhususe puudumine. See võib tabada erinevate elualade esindajaid ja selle tagajärjed võivad olla tõsised - alates elukvaliteedi halvenemisest lõpetades terviseprobleemidega nagu näiteks immuunsüsteemi nõrgenemine, unehäired, luu- ja lihaskonna haiguste sagenemine naistel ja kardiovaskulaarsete haiguste sagenemine meestel. Ajakirjas Frontiers in Psychology avaldatud uuringu kohaselt läbipõlemine tekib, kui alateadlikud motivaatorid ja tööle esitatavad nõudmised omavahel ei sobi. Uurijad kirjeldavad seda nii: “Kujutage ette raamatupidajat, kes armastab suhelda, olla seltskonnas ja otsib suhetes vastastikkust kontakti. Oma tööl aga töötab ta enamalt jaolt omaette ning omab väga väheseid kontakte kolleegide ja klientidega. Ja kujutage ette teist töötajat, keskastme juhti, kellelt oodatakse vastutuse võtmist oma meeskonna eest, nende motiveerimist ja juhendamist, kompromisside leidmist konfliktide korral, personaliotsuste vastuvõtmist. Kui ta on tööl oma elemendist väljas, kuna ta ei soovi olla tähelepanu keskmes, siis tunneb ta ennast juhi rollis ebamugavalt.” Uuringu jaoks pidid 97 meest ja naist täitma küsimustiku oma füüsilise heaolu, läbipõlemise taseme ja töö kohta. Alateadlike motivaatorite analüüsimiseks pidid vastajad kirjutama lood viie erineva pildi kohta, mida oli eelnevalt kasutatud motivatsiooni uuringutes. Iga lugu kodeeriti kuuluvuse motiivi ja võimu motiivi järgi. Seejärel analüüsisid uurijad kodeeritud infot koos küsimustiku vastustega ja leidsid, et vastajatel, kellele töö esitas suuremaid nõudmisi, olid kõrgemad läbipõlemise näitajad ja rohkem füüsilisi sümptomeid. Samuti, osalejate, kelle kuuluvuse motiiv tööga ei sobinud, olid kõrgemad läbipõlemise näitajad ning osalejatel, kelle võimu motiiv tööga ei sobinud, oli rohkem füüsilisi sümptomeid. Mida kauem oleme tööl, mis ei rahulda meie alateadlikke vajadusi, seda tõenäolisemalt me kogeme läbipõlemist. Et seda vältida, võiks tööülesandeid kujundada vastavalt töötaja alateadlikele motiividele, koolitada töötajaid ise oma tööd disainima (soovitavalt juba sisseelamise programmi raames) või hoolikamalt välja selgitama motivaatorid juba värbamise käigus, et tagada parim töö ja töötaja sobivus. Allikas: Psychology Today Veel artikleid: Kuidas ravida läbipõlemist ilma tööst loobumiseta Niimoodi puhkad hästi välja
0 Comments
Leave a Reply. |