Facebook, Twitter, WhatsApp, Instagram, Pinterest, YouTube…Kuidas tunduks mõnda aega olla ilma sotsiaalmeediata? Tööelu teemasid kajastav väljaanne Telma kirjutab sõltuvusest, mida paljud meist ei ole endale tunnistanud – sotsiaalmeedia pidev kasutamine. Computerworld’i kolumnist Mike Elgan on kindel: sotsiaalmeedia tekitab samapalju sõltuvust kui narkootikumid. Pidevalt peab saama lisa. Facebookist ei saa eemalduda, sest kõik on seal. Egot paitab, kui postitus meeldib või Twitteris on uusi jälgijaid. Soome A- klinikkasäätiö avaldas netitesti, mille abil hinnata oma Facebooki sõltuvust. Seda testi teostati ühe nädala jooksul 17 500 korda ning veerand vastanutest tunnistas, et veedab pidevalt aega Facebookis või mõeldes selle kasutamise peale. Psühhoterapeut Tarja Salokoski tõdeb, et kontrollimatu sotsiaalmeeda kasutamine on kasvav probleem igas vanuserühmas ja selle äratundmine, tugi ja ravi on puudulikud. Briti teadlased pakuvad, et nutiseadmetesse peaks paigaldama samasugused hoiatused nagu sigarettidele. Professor Raian Ali arvates põhjustab digisõltuvus täiskasvanutele neuroloogilisi probleeme: loovus väheneb, on oht depressioonile ja pilt reaalsusest on häiritud. Saksa psühhiaater Manfred Spitzer pani aluse terminile digidementsus oma samanimelises bestselleris “Digitale Demenz”. Kui digidementsus tekib paremas ajupoolkeras, siis mõjutab see negatiivselt mälu, probleemilahendamise ja uue õppimise võimet. Häiritud ajakasutus Kui tööandjal on õigus otsuseid teha tööaja ja –vahendite küsimustes, siis soovi korral võib ta piirata ka sotsiaalmeedia kasutamise aega. Samas oleks selline keeld kahjulik organisatsioonis, millele nähtavus sotsiaalmeedias on kasuks. Töötajate positiivsed postitused ja tviidid saavad ka juhi kaasa elama. Sotsiaalmeedia kasutamist töökohtades kaardistades on probleemidena tulnud välja, et puuduvad selged reeglid selle kasutamise kohta, samuti hakib sotsiaalmeedia kasutamine tööaega ning häirib töö tegemist ja ajakasutust. Aeg Facebookis ja mujal lendab kiiresti ning see ei sobi kokku keskendumist nõudvate töödega. Liiga palju infot hakkab mõjuma mälule. Samuti võib välja tuua emotsionaalse koormuse: info üleküllus ja stress, sest peab kogu aeg kätt pulsil hoidma. Sõltuvust näitab ka see, kui ei saa olla ilma sotsiaalmeedia annuseta, sest justkui peaks kogu aeg olema nö sündmuste keskel. Väga vähesed organisatsioonid aga kaardistavad sotsiaalmeedia koormust ja info sellest puudub. Paast on omal kohal Kui vanasti loeti kohvipausil päevalehte, siis nüüd tuleb uudisvoog sotsiaalmeediast reaalajas. Kui pausidki veedetakse netis, siis piir töö ja puhkeaja vahel kaob. Sotsiaalmeedia sõltuvuse äratundmine ja sellega tegelemine on oluline nii tööheaolu kui ka tootlikkuse seisukohalt. Netikäitumist mõõtev My Life toob välja, et 56% inimestest kardab jääda millestki olulisest ilma, kui nad ei jälgi pidevalt oma sotsiaalmeedia kanaleid. Seda nähtust kutsutakse FoMO-ks, Fear of Missing Out. Kohaloleku paine viib selleni, et tegelikult ei olda enam üldse tõeliselt kohal. Ei näe ega kuule, mis ümbruses toimub, kui samal ajal säutsuda Twitteris. Briti teadlane Andrew Przybylski tõdeb, et FoMO olukorras võib inimene unustada iseenda. Kui pidevalt jälgida teiste tegemisi, siis ei märka enda tehtud huvitavaid asju või olemist nende keskel. Teema võtab hästi kokku kaheksandas klassis õppiva Paavo arvamus: “Oleme sõltuvuses teiste kiitusest ja see loob meie päevadesse sisu. See aga ei peaks nii olema. Sotsiaalmeedia on suurepärane töövahend, kui seda ei kasutada valesti, liiga palju või tähelepanu saavutamiseks. Minge välja ja kohtuge uute inimestega. Seda võib teha ilma sotsiaalmeediata.” Veel artikleid: Uue aja töös on teistsugused riskid Kas tööelu muutused toovad kaasa ka kõrgema tööheaolu? Olulisemad trendid.
0 Comments
Leave a Reply. |