Kohustus püsida “rongil”

Kui oled töötanud juba viis, kümme või enam aastat, siis tõenäoliselt võid võrrelda omast kogemusest, kuidas tehnoloogia selle aja jooksul on arenenud ning millised uued võimalused ja töö tegemise viisid praegu on. On toimunud palju positiivset – saab kokku hoida tööreisideks kuluvat aega ning pidada virtuaalseid nõupidamisi, samuti osaleda koolitustel oma töölaua tagant, rääkimata kiirest ühenduse pidamisest kolleegide ja klientidega üle maailma.
Uute võimalustega on aga ilmnenud ka negatiivseid mõjusid. Viimastel aastatel on hakatud märkama ja uurima tehnostressi. Tehnostress on tööstressi vorm, mis tuleneb infotehnoloogia kasutamisest tööl ja mille põhjuseks on vajadus kaasas käia pideva tehnoloogilise arengu ning nõudmistega, mida see kasutajale esitab. Paljud inimesed, kelle isiksusetüüp ja huvid ei soosi tehnilistesse üksikasjadesse süvenemist, tunnevad ennast juba praegu pisut “rongilt maha jäänuna”, aga tehnoloogiline areng on alles tuure üles võtmas ning lähiaastatel see kiireneb veelgi.
Tehnostressi põhjustavad:

• Pidev kättesaadav olemine
• Pidev informatsiooni tulv
• Konkurentsist tulenev surve uue tehnoloogia omaksvõtuks
• Pidevad muutused töövahendites
• Multitasking ehk mitme asjaga paralleelselt tegelemine
• Kasutatavuse probleemid
• Personaalse suhtlemise vähenemine

 
Uuringutest on välja tulnud, et tehnostressi tüüpilisteks tagajärgedeks on ängistus, frustratsioon, väsimus ning töörahulolu ja hakkama saamise tunde vähenemine.
 
 
Mida teha, et tehnostress organisatsioonis ei tekiks?
 
Kui on probleem, siis hakatakse otsima ka lahendusi. Tehnostressi ennetamiseks ja sellega toime tulemiseks on alguse saanud informatsiooni ergonoomika, mis käsitleb informatsioonist tuleneva koormuse juhtimist igapäeva töös. Informatsiooni ergonoomika ei tegele ainult seadmete ja programmidega vaid eesmärgiks on terviklikult vaadelda ja arendada töötajate ja digitaalse töökeskkonna vastastikust mõju.
Informatsiooni ergonoomika on alles pidevalt arenev distsipliin, aga olemasolevate uuringute põhjal võib välja tuua järgmised soovitused, et töötajate seas tehnostressi vähendada või ennetada:
 
1. Kui töötajatel on võimalik oma tööalaseid otsuseid ise vastu võtta, siis tehnoloogilise koormuse tunne väheneb. Võimaluse piires võiks töötaja ise otsustada kuidas, mis ajakavaga ja milliseid vahendeid kasutades oma tööd teha. 

2. Läbimõeldud töökorraldus aitab vähendada paralleelseid tööülesandeid, samuti tuleks luua töötajatele võimalused mõttetööks ja süvenemiseks. See võimaldab ka neil endil töötada sihipärasemalt, mitte ainult reageerida klientidelt, kolleegidelt, juhilt jm tulevatele ülesannetele. 

3. Läbi mõelda info jagamise kanalid, võimalusel infot kontsentreerida ning jagada infot ainult neile, kellele see on vajalik. Kasulikuks võib osutuda näiteks ka e-kirjade saatmise praktika muutmine. 

4. Anda töötajatele aega uute programmide ja töövahenditega harjumiseks. Võimalusel korraldada koolitus ja tehniline abi. Organisatsioonikultuuris soosida abi küsimist ja andmist. 

5. Pidada lugu töövälisest ajast ja taastumisest. Siin on olulisel kohal juhi eeskuju – reedeõhtune e-kiri uute ülesannetega võib rikkuda töötaja ja tema pere nädalavahetuse. Taastumisvõimalused on aga stressi ennetamisel ja vähendamisel üliolulised. Seetõttu võiks organisatsioonis olla ühine arusaam, millistel juhtudel on õigustatud kolleegi puhkeaega sekkumine ja millal mitte. Samuti võiksid inimesed ise hoida selget vahet töö- ja puhkeajal – pole vaja vastu und veel e-posti avada.


Veel artikleid:
Uue aja töös on teistsugused riskid
Kas tööelu muutused toovad kaasa ka kõrgema tööheaolu? Olulisemad trendid.