Tuntud on lugu, kus uued töötajad Nordstrom’is said töötajate “käsiraamatu”, mis ei olnud suurem kui visiitkaart ning milles seisis: “Reegel nr 1: kasuta kõikides olukordades oma parimat otsustusvõimet. Rohkem reegleid ei ole.” See edukas moekaupade kett on pidevalt Fortune 500 ning 100 parima tööandja nimekirjas. Puhas juhus? See lugu ilmestab uuringu tulemusi, mis avaldati ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology. Uuring, mille autorid olid Eileen Chou, Adam Galinsky, Nir Halevy ja J. Keith Murnighan, toob välja, kuidas muutused töölepingute keelekasutuses omavad suurt psühholoogilist mõju ning mõjutavad töötajate käitumist. Vabadus võib hästi mõjuda “Tundub, et ühiskonnas on ülereguleerimise trend,” ütleb Halevy. Paljudes töökohtades on lepingud üheks põhiliseks vahendiks suhete reguleerimisel. “Juhtimise vaatenurgast kasutatakse lepinguid liiga sageli tööjõu kontrollimiseks”, sõnab Havely, organisatsioonikäitumise professor Stanford GSB-s. “Aga juhid võiksid kasutada lepinguid ka töötajate motiveerimiseks. Meie uuring näitas, kuidas tööandjad saavad sama vahendiga erinevad tulemused.” Teadlased viisid läbi mitu eksperimenti, kus töötajad teostasid erinevaid töid peale töölepingu läbilugemist ja alla kirjutamist. Eksperimentides manipuleerisid teadlased töölepingu sõnastusega ja uurisid, kuidas need muutused mõjutavad töötajate hilisemat käitumist. Ühes eksperimendis kasutasid nad täpselt samasuguseid klausleid tingimuste kohta, aga muutsid seda, kas tööleping tundus rohkem või vähem detailsem kui võrreldav leping. Töötajad sõlmisid lepingu klausliga: “Ühe lehekülje andmesisestuseks on aega täpselt 4,5 minutit. Kogu selle aja tuleb keskenduda ülesandele.” Võrreldava töölepingu klausel oli töötajate jaoks vähem detailne: “Kokku tuleb töötada umbes 4,5 minutit lehekülje andmesisestuseks”. Üheksa erineva eksperimendi käigus leidsid teadlased, et töötajad, kelle lepingu keelekasutus oli üldisem, tegid rohkem tööd, leidsid enam originaalseid ideid ja tegid teistega suurema tõenäosusega koostööd. Nad plaanisid edaspidi ka suurema tõenäosusega töötada sama tööandja heaks, mis näitas positiivse mõju kestvust. Aga miks? Teadlased leidsid, et üldisemad lepingud kasvatasid inimeste tunnetust oma töö autonoomiast (võimalus otsustada, kuidas oma tööd teha). Need tulemused on kooskõlas ka eelnevate psühholoogiliste uuringutega, mis näitavad, et suurem autonoomsus töös kasvatab motivatsiooni, mis omakorda mõjutab positiivselt teisi soovitud tulemusi. “Väiksed muutused lepingute sõnastuses võivad omada olulist mõju,” ütleb Halevy. “Eriti juhtude puhul, kus soovitud käitumist on keeruline määratleda lepingus, nagu näiteks pingutus, järjepidevus ja iseseisvus, mille tagajärjeks on kõrgem sisemine motivatsioon. Täpsete ettekirjutuste vähendamine lepingus võib samuti kasvatada loovust ja koostööd.” Tasakaal Kuigi uuring näitab, et üldisema lepingu tulemuseks võib olla positiivne töökäitumine, siis hoiatab Halevy selle idee ekstreemsuseni viimise – lepingutest loobumise eest. Töötaja vaatenurgast annab leping vajalikud suunised ja raamistiku, mis toetavad suhteid ootuste koordineerimise abil. “Inimesed soovivad ja vajavad struktuuri. Nad soovivad kaitset, mida leping neile pakub. Lepingust täielikult loobumine ei ole lahendus.” Kuldse kesktee leidmiseks tuleks Halevy sõnul mõista tüüpiliste lepingu punktide erinevust. Reeglina sisalduvad lepingus kohustuste ja õiguste klauslid. Kohustused ütlevad inimesele, mida ta võib ja mida mitte töös teha, õigused aitavad tal ootusi täita. Võti seisneb selles, et suurem detailsus võib olla abiks õiguste osas, et kindlustada ühtemoodi aru saamist, aga see võib halvasti mõjuda kohustuste osas, mille tõttu töötaja tunne oma töö autonoomsusest võib saada rikutud. “Ma julgustaksin juhte ja tööandjaid eristama lepingu klauslite eesmärke ja sõltuvalt nendest teadlikult otsustama, kui detailsed või üldised need peavad olema,” ütleb Halevy. Tööleping võib olla hea töövahend ja see võib mõjutada palju, sest sellega luuakse suhe töötajaga. Mõelge läbi, kuidas optimeerida töölepingud nii, et saavutada paremad suhted töötajatega. Allikas: Insights by Stanford Business Veel artikleid: 5 soovitust innustava töökeskkonna loomiseks Kolm teaduslikes uuringutes kinnitust leidnud viisi, et ennetada töötajate läbipõlemist
0 Comments
Leave a Reply. |