Sa ei suuda enam keskenduda raamatu lugemisele? Rapsid tööl ühe pisiasja juurest teisele ja olulised tegevused jäävad venima? Sa ei ole üksi. Mõned aastad tagasi hakkasid inimesed arstidele kurtma, et neil on mälulünki ja nad ei suuda keskenduda. Sellistele kaebustele pidi leidma nimetuse ja ameerika arst võttis kasutusele termini adt – attention deficit trait. Tegemist on täiskasvanute tähelepanuhäirega, ütleb Soome ajuteadlane ja kasvatusteaduste professor Minna Huotilainen. Häirega ei kaasne füsioloogilisi probleeme ajus, selle põhjused on vaid elustiilis. Kui tuttava nimi ei tule meelde, on põhjust muret tunda. Huotilaineni sõnul võiks kahjulikust elustiilist tulenevaid märke märgata võimalikult varakult. “Tähelepanuhäireid põhjustab mitme tegevuse tegemine üheaegselt,” ütleb Huotilainen. Uuringutes on tõestust leidnud, et selline käitumine mõjutab meie sooritusvõimet, olgugi et arvame, et saame mitmele asjale keskendumisega hästi hakkama. Üheaegselt mitme asjaga tegelemine häirib meie aju, aga Minna Huotilainen hoiatab, et keskendumisvõime on häiritud juba pelgalt teadmisest, et mingi teine ülesanne on pooleli. Parim viis oleks teha üks asi korraga. Praktikas võib see tunduda võimatuna, sest me elame katkestamiste kultuuris, nagu ütleb Huotilainen. Meid katkestavad telefonihelinad, e-kirjad, sõnumid ja teavitused. Uut tehnoloogiat on kerge süüdistada, aga see ei ole kogu tõde. Inimene rööprähkles juba enne sotsiaalset meediat. “Ülesandeid ei saa kogu aeg juurde tulla. Mingis etapis hakkab tähelepanuhäire tunda andma”, ütleb Huotilainen. Raamatu lugemine on hea test. Paljud kurdavad, et saavad raamatuid lugeda ainult puhkuse ajal. See ütleb palju. Teine hea test on sotsiaalmeedia paast. Paast toimib testina kõikide sõltuvuste puhul. Kui loobumine on raske, siis on põhjust olla murelik. Kestva elustiilimuutuse jaoks paastust ei piisa, püsivate muutuste jaoks on vajalik muuta rutiine ja harjumusi. “Kui lähed tööle, siis kas avad esimesena e-posti ja sul tekib stress kõigist neist palvetest ja soovidest, mis seal ootavad?” Huotilainen ütleb, et harjumused siirduvad vabalt ajalt tööellu ja vastupidi. Ta toob näite. Kui tullakse töölt väsinuna koju, siis võib paariks tunniks jääda vaatama kassivideosid ja sööma šokolaadi. Kui aga hetk mõelda, siis saame aru, et kõnniring väljas värskendaks paremini. “Kui ei mõtle, siis lähme kaasa kiirema ja lihtsama valikuga. Selle tulemusega aga võib väsimus veelgi kasvada. Sama kehtib ka tööl. Kui ei pea meeles eesmärke ja ei sulge häirijaid, võib sihitult rahmeldada kogu päeva.” Inimene valib ise, milliseid häirijaid oma ellu lubab. Tööl aga pääseb katkestamiste kultuurist vaid ühise kokkuleppega. Näiteks võib kolleegidega kokku leppida, kuidas mingis olukorras suheldakse. “Ei pea minema ajas tagasi ning elada ilma mobiilsete sidevahenditeta, aga distsipliin võiks olla. Pidevate katkestamistega elamine teeb meid rumalamateks,” ütleb Huotilainen. Allikas: Helsingin Sanomat Veel artikleid: 8 tõhusat viisi kasulike harjumuste kasvatamiseks Kolm üllatavat viisi, et tunda ennast vähem orav-rattas
0 Comments
Leave a Reply. |