Niisama naermine ei ole aja raiskamine. Aju kompuutertomograafia abil läbiviidud uuring näitab, et naermine vallandab ajus endorfiine. Endorfiinid on organismi enda heaoluhormoonid inimese ajus. Uuring viidi läbi Oxfordi ülikooli, Turu ülikooli PET keskuse ja Aalto ülikooli ühistööna. Teadlased usuvad, et koos naermine aitab luua ja hoida sotsiaalseid suhteid. Uuringus kasutati kompuutertomograafi ja see oli esimene kord, kui inimestel uuriti naeru mõju ajule. Aju reaktsiooni uuriti kahes osas: sõpradega koosnaermise ning üksi veedetud aja järel. Naeru mõju on laiem kui puudutusel Uuringus osalejad naersid seda rohkem, mida enam oli ajus opioidretseptoreid. Naermisest põhjustatud endorfiinide vallandumine võib olla oluline mehhanism, mis toetab sotsiaalsete suhete moodustamist, tugevdamist ja hoidmist. Endorfiinide vallandumisel tekkiv heaolu ja lõõgastus süvendavad turvalisusetunnet. Ka puudutus vallandab endorfiine. Naermine aga võimaldab moodustada laiemaid sotsiaalseid võrgustikke kui vastastikkune puudutus. Naer nakkab kergesti. Inimeste sotsiaalsus on erinev. Teadlaste sõnul sõltub ka see opioidretseptorite toimimise erinevustest organismis. Teadlased innustavad palju naerma. Seltskonnaga koos hea nalja peale naermine lõõgastab. Kloune ja narre on alahinnatud, aga naermisest on kasu. Mida rohkem meeskonnaga naerate, seda tugevam on teie ühtekuuluvustunne! Allikad: yle.fi, JNeurosci Veel artikleid: Kui hästi tunned oma kolleege tegelikult? Isoleeri toksilised töötajad, et vähendada nende negatiivset mõju
0 Comments
Leave a Reply. |