Töö haarab teadmustöö tegija kergelt kaasa ka õhtusel ajal. Selles peitub aga oht: liiga pikale veninud tööpäev annab tunda unehäirete näol ning see võib luua nõiaringi. Soome Tööterviseamet viis läbi uuringu teadmustöö töötajate tööajast ning selle seostest tööheaoluga. Selleks vaadeldi majandusharidusega töötajate ühenduse Suomen Ekonomien liidu vabatahtlike osalejate ning ühe IT ettevõtte töötajate ajakasutust. Uuring viidi läbi mobiilirakenduse abil, millega koguti osalejatelt infot igapäevasest ajakasutusest kahe nädala jooksul ning sellele lisandus põhjaliku küsitluse täitmine. Tööind – hea või halb? Uuringu juht Annina Ropponen räägib, et teadmustööle on tavapärane töö ja vaba aja vahelise piiri hämardumine. On palju töid, mis ei eelda tööle tulekut teatud kellaaaks või töö on paindlik. Sellel on aga ka negatiivne külg: tööd võidakse teha ilma selge alguse või lõputa. “Enamus teadmustööd tegevatel inimestel on arvamus, et nad peavad tööl olema alati kättesaadavad ning nad püüavad reageerida sõnumitele kiiresti. See puudutab kõiki, aga eriti just juhte.” Mobiilsete vahendite abil liiguvad sõnumid liigagi lihtsalt ja me võime näha, kas inimene on kohal. E-kirjad saab sünkroniseerida telefoniga ning kättesaadavus on muutunud tavapäraseks. Sõnumi vaatamine tundub väikse asjana, aga see võib meid kergelt jälle töösse kaasata. “Tööaja paindlikkusel ühes või teises suunas on ka positiivseid mõjusid. Võimalus mõjutada oma tööd on oluline. See puudutab ka vahetustega tööd, mille puhul erinevate uuringute põhjal tööaja valikuvõimalus tuleb eriti motiveeriva tegurina välja.” Teadmustööle on iseloomulik tööind. Ropponeni arvates tundub nii, et teadmustöötajad teevad pikki tööpäevi seetõttu, et karjäär või töö on motiveeriv ja meeldiv, mitte selleks, et tööandjale muljet avaldada või talle kasulik olla. “Tööind on heaolu seisukohalt positiivne, samuti ka tööpäeva ajal kogetud hea meeleolu ja tunne, et töö on oluline. Aga seal peitub ka oht. Tasub kasvõi aeg-ajalt tööpäeva lõpetades jätta telefon sahtlisse.” Liig on liig Uuring näitas selgelt, et tööpäeva pikkusel on otsene seos töötaja heaoluga, nagu näiteks jaksamisega ning töö ja muu elu kokkusobitamisega. Ka töö nädalavahetustel seostus kõigi heaolu indikaatoritega ja seda ei mõjutanud pere olemasolu, tööpositsioon, ettevõtte suurus või tegevusala. Eriti tugevas seoses oli tööaja pikkus tajutava une kvaliteedi ja energiaga. Kui töötaja hindas, et magas halvasti, siis see avaldus järgmisel päeval pikema tööpäevana. Tõenäoliselt tähendab see seda, et mida halvem on uni, seda vaevalisem on enesetunne järgmisel päeval. Pikem tööaeg aga tõi uuesti kaasa kehvema une kvaliteedi ning nõiaring ongi käes. “Suurimaks probleemiks võib nimetada lahti laskmisest. Kuidas aga lasta lahti tööasjadest, kui need pöörlevad peas veel ka magama minnes? Me vajame teatud määral und ja seda vajadust peab austama. Une puudus ei ole ainult teadmustöötajate probleem, vaid puudutab uuringu kohaselt ka vahetustega töö tegijaid”, ütleb teadlane. Allikas: Telma Veel artikleid: Tööstressi peamised põhjused Selleks, et tööl hästi hakkama saada, ei pea üle pingutama
0 Comments
Leave a Reply. |