|
Me kõik teame, et oma tundeid kontrolli all hoida pole alati lihtne. Aga kuivõrd on lubatud oma kurbuse või frustratsiooni väljendamine tööl? Ettevõtte Accountemps poolt läbiviidud uuring näitab, et 45% töötajatest tunnistab, et on tööl nutnud. Uuringus küsitleti enam kui 1000 kontoritöötajat ja enam kui 2200 suurettevõtte finantsjuhti. 44% finantsjuhtidest arvas, et nutmine on aktsepteeritav, kui see just ei ole igapäevane tegevus. Töötajad on endaga karmimad kui juhid: 32% töötajatest ja 26% juhtidest vastasid, et nutmine tööl ei ole mingil juhul aktsepteeritav. Töötajatelt ja finantsjuhtidelt küsiti, kuidas mõjutab tööl nutmine nende reputatsiooni. Vastused jagunesid järgnevalt:  * Tulemused on ümardatud. Lisaks selgus uuringust, et töötajad vanuses 55 ja vanemad arvavad enam, et nutmine ei kahjusta nende reputatsiooni (43%). Mida noorem on töötaja, seda vähem ta sellega nõustub: töötajad vanuses 35-54 olid sellega nõus 31% ja vanuses 18-34 kõigest 25%. 52% töötajatest tunnistasid, et on tööl enesevalitsuse kaotanud. Nendest, kes tunnistasid viha väljaelamist tööl, ütlesid 65%, et nende viha oli suunatud kolleegi ning 37% juhi vastu. “Me kõik oleme inimesed ja vahel saavad emotsioonid jagu ka parimatest,” ütles Accountempsi tegevjuht Michael Steinitz. “Probleeme töökohal ei saa vältida, aga kuidas me nendega tegeleme ja edasi liigume, näitab meie professionaalsust, vastupidavust ja emotsionaalset intelligentsust.” Ta lisab, et mõtlemine enne tegutsemist ei aita kaasa ainult professionaalsele mainele, aga näitab ka seda, et arvestatakse kolleegidega. Sagedased emotsionaalsed väljaelamised võivad häirida kolleege ning rikkuda töösuhteid. Järgnevalt viis stsenaariumit, mis võivad proovile panna ka kõige rahulikumad meist, ning kuidas sellistel juhtudel käituda: 1. Liiga domineeriv juht – Sinu juht hoiab sul pidevalt silma peal ning annab vähe vabadust su töös. See võib tekitada stressi ning vähendada töömoraali ning tulemuslikkust. Selle asemel, et vihastada, lepi kokku vestlus juhiga, et arutada viise, kuidas saaksid pälvida usaldust ning saada suuremat iseseisvust. 2. Liiga võitlushimuline töökaaslane – Sina ja su kolleeg vaidlete pidevalt probleemide üle. Püüa näha kolleegi vaatenurka. Teise arvamuse arvesse võtmine võib aidata leida lahendust kiiremini. 3. Süütu eksimus – Nii pea, kui vajutasid “saada” nuppu e-kirjas, mõistsid, et olid teinud vea. Selle asemel, et valjult kiruda ja teisi häirida, jää rahulikuks ning tegele olukorraga. Vabanda ja korrigeeri eksimus. 4. Isiklik hädaolukord – Isiklikud probleemid peres või tervisega võivad mingil hetkel tööelu mõjutada. Mõtle, kas saaksid rääkida juhiga ning paluda paindlikkust või puhkust. Probleemi tunnistamine võib olla nii sinu kui ka tööandja jaoks parem variant. 5. Talumatu töökoormus – Liiga paljude ülesannetega tegelemine võib viia läbipõlemiseni. Selle asemel, et uute kohustuste peale endast välja minna, püüa prioriseerida ning delegeerida ülesandeid kolleegidele või praktikantidele. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb teha vajalikke muutusi tööelus. Allikas: Accountemps Veel artikleid: Iga muutus tekitab emotsioone Stress kimbutab? Räägi endaga kolmandas isikus.
0 Comments
“Mu süda ütleb üht, aga mõistus teist”. See on levinud väljend juhtudel, kui peame tegema keerulisi otsuseid. Kuna juhid peavad tegema iga päev keerulisi otsuseid kiirelt, siis on selline sisemine heitlus neile tõenäoliselt vägagi tuttav. Uuringud näitavad, et sisemine konflikt otsuste tegemisel ei ole üksnes mõistuse ja südame, vaid ka nö kõhutunde vahel. Käitumismudelite uuringud on näidanud, et meil on tegelikult kolm “aju”, mis kõik võivad meil aidata oluliste otsuste tegemisel. Aga millise “aju” järgi peaksid juhid suunduma? Kas pea, südame või kõhutunde? Igaühel neist on oma spetsiifiline eesmärk ja nad võivad olla teistest kasulikumad mingites konkreetsetes olukordades. Mõistuse hääl Mõistuse hääl on spetsialiseerunud strateegilisele mõtlemisele ning aitab meil leida uusi ideid. See vastutab juhtide ratsionaalse mõtlemise eest ning nendes olukordades, kus on vaja tugevat strateegilist otsust, on vaja järgida mõistuse häält. Tänapäeva kiires maailmas peavad juhid olema võimelised arendama uusi ideid, et nende organisatsioonid vastaksid muutustele just õigel ajal. Kui juhid ebaõnnestuvad selles, siis nende analüüsivõime võib olla nõrk ning selle tulemusena võivad nad ignoreerida märke keskkonnast või teha valesid järeldusi. Mõistuse häält on kasulik järgida otsuste tegemise ratsionaalses pooles, nagu näiteks plusside ja miinuste kaalumine, SWOT analüüsi tegemine, ratsionaalsete argumentide otsimine ja kolleegide veenmine, faktide ja numbrite interpreteerimine, mis on seotud ideede ja objektiivse info võrdlemisega. Südame hääl Südame hääl kätkeb endas juhi väärtusi ja emotsionaalset intelligentsi, mis võimaldab tal kontakti luua ning väljendada oma tundeid ja muret. See võimaldab ka luua suhteid ja usaldust teistega ning aitab koostööd teha. Südant peab kuulama selliste äriotsuste puhul, mis mõjutavad enamaid inimesi. Kui juhid kasutavad südame häält, siis suudavad nad otsustamisel paremini arvesse võtta teisi, valides parima tulemuse kõigi jaoks. Südant on parim järgida ülesannetes, mis nõuavad juhilt kontakti teistega, nende tunnete ja vajaduste kuulamist, siira huvi ülesnäitamist selle vastu, mida teistel on öelda. Samuti konfliktide lahendamisel, inimeste juhtimisel ning delikaatsete otsuste tegemisel. Kõhutunne Kõhutunne ehk intuitsioon võimaldab juhtidel instinktiivselt toime tulla raskuste, vastuseisu ja ohuga, annab neile julgust muutuste tegemisel. See võimaldab juhtidel koheselt ära tunda ohtu nende ärile ja peatab ebavajalike riskide võtmise otsustamisel. Kui kõhutunnet ei kasuta, siis on keerulisem plaane ellu viia ning tegutseda. Intuitsiooni tuleks ära kasutada instinktiivsete äriotsuste puhul, sest see võimaldab juhtidel vältida valikuid, mis võiksid olla halbade tagajärgedega, nagu näiteks olulised finantsotsused, personali värbamine ja investeerimine. Kõhutunne võimaldab ellu viia plaane ning tegutseda, tagades selle, et oleme teadlikud võimalikest riskidest. On oluline, et juhid oleksid intuitsioonile avatud ning nad kasutaksid seda instinktiivsete otsuste tegemisel. Parimate tulemuste saavutamiseks on juhtide jaoks tähtis õppida, kuidas kõiki kolme “aju” võimalikult tõhusalt kasutada. Organisatsioonid võiksid juhtidele pakkuda vastavaid koolitusi, mis aitaks neil ära tunda, milline neist sobib olukordades, millesse nad juhtidena satuvad ning mida kuulata, kui on vaja teha olulisi otsuseid. See tagab, et juhid on otsustamisel võimalikult efektiivsed. Allikas: People Management, juhtimisprofessor Karlien Vanderheyden Veel artikleid: Google'i suur analüüs näitab, et kõigil suurepärastel juhtidel on need 10 omadust Harjutused vaimse tervise hoidmiseks tööl Mitmete küsitluste järgi on üle pooled töötajatest esmaspäeviti halvas tujus. Töötervise psühholoog I. Korhonen annab nõu, kuidas vähendada esmaspäeva stressi. “Uue nädala alustamisega võib seonduda natuke ärevust, aga põhimõtteliselt peaks tööle naasmine esmaspäeval olema suhteliselt lihtne. See nõuab aga kolme eeltingimuse täitumist: töö peaks meeldima, meeskonnas asjad sujuma ja taastumine nädalavahetusel peaks olema olnud piisav,” toob ta välja. “Kui on raske puhata, lõõgastuda ning keskenduda ja ei oska lahti lasta tööasjadest, siis on põhjust võtta aega ning analüüsida olukorda täpsemalt.” Sama meelt on ka tööotsingu portaali Duunitori juht T. Grönholm. Ta näeb selget seost esmaspäevase kõrge tööotsimise aktiivsuse ja negatiivse meeleolu vahel. Viis soovitust, kuidas vähendada esmaspäevast stressi: 1. Planeeri järgmist töönädalat Mõnelegi võib olla kasulik pühendada väike hetk järgmise töönädala plaanile, enne kui minna nädalavahetust veetma. Pisut struktureerida, milline nädal on tulemas, et esmaspäevane töö algus õnnestuks sujuvamalt. 2. Tegele vabal ajal meeldivate asjadega Tegele vabadel päevadel selliste asjadega, mis toetavad sinu taastumist, aitavad mitte mõelda tööasjadele ning annavad jõudu uueks nädalaks. Nädalavahetuseks ei tasu aga planeerida liigselt tegevusi, sest ka meeldivad asjad, kui neid on liiga palju, võivad kasvatada tunnet ülekoormusest. 3. Maga piisavalt Enamus inimesi vajab 7-9 tundi und. Unerütm oleks hea pidada regulaarsena ka nädalavahetusel, et hästi magada ka pühapäeva ja esmaspäeva vahelisel ööl ning alustada nädalat virgena. 4. Vajadusel määra tööasjadele oma hetk See, et tööasjad tikuvad nädalavahetusel pähe, on loomulik. Neid aga ei tasu jääda oma peas liiga kauaks ketrama. Vahel võib olla kasulik pühendada näiteks 20 minutit mingil ajal nädalavahetusel, kus endale anda “luba” tööasju mõelda. 5. Mõtle, mis halba tuju tekitab Kui märkad, et halb tuju esmaspäeviti kordub, siis tee endale selgeks, millest on see tingitud. Kas probleemiks on konkreetne tööülesanne või elustiil? Kas magad piisavalt? Kas jõuad nädalavahetusel uueks nädalaks akusid laadida? Kui iga pühapäev möödub stressiga uue nädala ees, siis tasub võtta aega ning otsida, milles on selle põhjused. Refereeritud allikast: Kauppalehti Veel artikleid: Kuidas olla pikaajaliselt rahul oma tööga? Pingeline töö kasvatab psüühikahäirete riski keskeas Mitmetes uuringutes on välja tulnud, et inimeste jaoks on oluline, et nende tööl oleks mõte, laiem tähendus. Paljud inimesed otsivadki seda mõtet, et töö ei oleks pelgalt rahateenimine, aga nende interpreteering on vale. Nad arvavad, et nende töö ei ole tähtis, kui sellel ei ole suurt ja otsest mõju teistele inimestele, näiteks kui nad ei päästa elusid või ei muuda maailma uute innovatsioonidega. Karjääri coach Kathy Caprino kirjutab Forbes’s, et töö olulisus ja tähendus võib võtta mitmeid erinevaid vorme. Kui mõtled, kas sinu töö on oluline, siis need on neli lihtsat viisi mõista, kuidas töö teeb sinu elu sisukaks ja eesmärgistatuks: 1. Minu töö võimaldab mul aidata oma pere Meil ei pea olema suur mõju tuhandetele inimestele, et meie töö oleks oluline. Oma pere eest hoolitsemine, oma laste haridusse ja unistustesse investeerimine, lähedase hädavajalike ravikulude maksmine või perepuhkuse korraldamine, mis loob kauneid mälestusi terveks eluks – kõik need on viisid, millega töö ja sellega teenitud raha loob tähendust sinu ja su pere jaoks. 2. Mu töö võimaldab mul oma andeid kasutada Oma annete ja võimete kasutamine on teine viis hinnata, kui sisukas on su töö. Sinu unikaalne vaatenurk, kogemus ja võimed saavad kasutatud tugevas kombinatsioonis, mis teeb sinust väärtusliku töötaja tööandja ja kolleegide jaoks. Hinda ja kasuta oma annete täielikku potentsiaali. 3. Minu töö toetab midagi suuremat Nagu ütleb laborant, kes analüüsib vereproove, et ta teab, kuidas tema töö lõpuks inimesi aitab. Paljude töötajate rollid on kitsalt määratletud ja keskenduvad ainult ühele ülesandele. Aga igal ülesandel, millele me pühendume, on mõju suuremale eesmärgile. See, et sinu fookus võib olla kitsas, ei tähenda, et sa ei panusta millessegi, mis tõesti muudab midagi olulist maailmas. 4. Mu töö laseb mul olla mina ise Nagu ütleb psühholoog Maria Nemeth: “Me oleme kõige õnnelikumad, kui saame reaalselt olla need, keda teame ennast olevat.” Kui saad olla see, kes sa päriselt oled, rakendada oma unikaalseid andeid ja oskusi, kasutada neid tegevustes, mis on nauditavad ja omal viisil toetada eesmärki või tulemust, millest hoolid, siis ongi su tööl oluline mõte. Ära selles kahtle. Veel artikleid: Kuidas olla pikaajaliselt rahul oma tööga? Millele pöörata tähelepanu, kui teed tööelus pausi? Kaasaegsetes madala hierarhiaga organisatsioonides võib ununeda, et juhil on õigus anda töö tegemisega seotud juhtnööre ja ülesandeid. Kui varem otsustas juht peaaegu kõike, siis nüüd rõhutatakse just teadmuspõhistes organisatsioonides vestluste olulisust. Räägitakse enesejuhtimisest ja isetoimivusest. Soome organisatsioonipsühholoog Pekka Järvinen on kirjutanud, et juhid ei julge enam teha ebamugavaid otsuseid. Tema arvates peaks kindlasti vabanema liigsest autoritaarsusest, aga nüüd on olukord läinud teise äärmusesse. Pehmuse põhjuseks on see, et juhid kardavad, et töötajad tekitavad avalikkuses probleemi või lahkuvad. Advokaadibüroo Castrén & Snellman partnerid O. Tähtinen ja T. Kemppainen ütlevad seda nähtust kommenteerides, et tänapäeva töökollektiivides hakkab juhi juhtimisõigus ununema. “Töötaja võib üha sagedamini arvata, et normaalne juhi õigus juhtida on sobimatu käitumine,” kirjutavad nad. Õigus juhtida Tähtinen ja Kemppainen toovad välja, et tööandja tööjuhtimise õigus on töölepinguseaduse põhiline lähtekoht. Tööjuhtimise õiguse raames on tööandjal õigus anda töö tegemisega liituvaid juhiseid ja vajadusel ka korraldusi. “Kui meeskonna hierarhia on madal, siis seda õigust tavalises argipäevas ei pruugi isegi märgata. Keerulisema olukorra tekkides see aga muutub,” ütlevad nad. Töötajad tõlgendavad tööandja vastutust tööturvalisusest varasemast erinevalt. Tähtiseni ja Kemppaineni sõnul tuleb endisest enam sel teemal väiteid, et töötaja vaimset tervist on ohtu seatud. Nad toovad välja, et tegemata jätmisi ja puudusi, mis seonduvad tööturvalisusega võib lahendada vastavalt seadusele. “Seda võimalust tuleks aga kasutada vaid suuremate probleemide korral. Sellele rõhumine tavalises töös ettetulevas erimeelsuses või vastumeetmena tööjuhtimise õiguse kasutamiseks ei ole kokkuvõttes kellelegi kasulik,” ütlevad Tähtinen ja Kemppainen. Allikas: Talouselämä Veel artikleid: Kas tööl võib tülitseda? Ka see on risk, et ollakse alati ühel meelel. Tehnoloogia on viinud meid tunnetuskriisi, kas midagi on võimalik ära teha? Paljud asjad mõjutavad seda, kui palju jõuad teha. Kui küsida kellelt tahes, kuidas jõuda rohkem, siis saame hulgaliselt nõuandeid. Aga jaksamise keskmeks on, kui palju on sul energiat ja kui palju tegutsed voo seisundis. Ilma nende kahe tegurita ei saavuta me oma võimete maksimumi. Selgub, et polegi nii keeruline ennast sütitada. Kui sisse viia need viis väikest muutust päevarutiinis, võib jõuda poole rohkem: 1. Alusta ja lõpeta oma päeva nagu Benjamin Franklin Benjamin Franklini päevarutiin on väga täpselt dokumenteeritud. Tema päevakava on kõige laialdasemalt jagutud osa tema autobiograafias, aga suurim kasu jõudlusele tuleb tema kahe igapäevase küsimuse esitamisest iseendale. Hommikusöögi ajal küsis Franklin endalt: “Mida head ma täna võiksin teha?” ja õhtul: “Mida head ma täna tegin?” Paljudel meist on väga ambitsioonikad tööpäeva plaanid, kus on hulk asju, mis tegelikult ei vii midagi edasi. Nende kahe küsimuse esitamine aitab eemaldada ebavajaliku oma päevast ja üldse tööelust. Ankurdamine päeva nende küsimustega hoiab su eesmärke pidevalt meeles ja seetõttu on suurem tõenäosus, et tegutsed kooskõlas sellega, mida tegelikult püüad saavutada. 2. Tõuse ning mine magama ühel ajal Et rohkem ära jõuda teha, on paljudel ahvatlus näpistada aega une arvelt. Selle mõju on aga vastupidine. Kui sa magad, siis sa mitte ainult ei taastu päevast, vaid ka töötled mälestusi ja uut informatsiooni pikaajalisteks teadmisteks. Inimestena oleme me harjumuste kütkes ja järjepideva unerütmi leidmine on väga oluline. Harjumus, mis kõige enam parandab und ja energiat on Fitbit uuringu kohaselt magamaminek enam-vähem samal ajal igal õhtul. Üks kuni kaks tundi kaotatud uneaega teeb vaikset aga tõhusat hävitustööd sinu energia ja efektiivsusega. Vali regulaarne uneaeg, mis jätab sulle hommikul piisavalt aega päeva sisse elada. 3. Tarbi kvaliteetset toitu ning vett enne kohvi Auto ei jõua kuhugi ilma kütuseta, samamoodi ei jaksa meie palju ilma kvaliteetsete toitaineteta. See puudutab ka vett. 2012 aastal ajakirjas The Journal of Nutrition avaldatud uuringu kohaselt on ka väikesel, 1%-l dehüdratatsioonil negatiivne mõju heale tujule ning kognitiivsetele võimetele. Enne hommikust kohvi joo paar klaasi vett. Aja kokkuhoidmiseks võid valmistada smuuti, kus on koos nii vesi kui ka puu-ja köögivili. 4. Lähene päevaplaanile mänguliselt Et töötada voo seisundis on väga vajalik, et saaksid täielikult ülesandele keskenduda. Üks nipp on jagada töö osadeks ning anda neile spetsiifilised nimed ja eesmärgid. Meil on päevas mitmeid rolle, miks mitte tuua see töö juurde? Selle asemel, et mõelda, et pean igal hommikul kirjutama, loo selleks avatar ning spetsiaalne missioon kirjutamisele. 5. Võta taastumiseks puhkepause Igaühe jaoks võivad olla need erinevad. Oluline on aga ennast tööst distantseerida ning stressist taastuda. Selleks sobivad ideaalselt jalutuskäik looduses, tervisliku toidu söömine, mõne nalja lugemine või vaatamine või inspireeriva audioraamatu kuulamine. Osad inimesed eelistavad lühemaid pause tihedamini, teised pikemaid ja harvem. Eksperimenteeri, kuidas sobib sinule. Kui tahad olla energilisem ning jõuda rohkem, siis alusta nende väikeste igapäevaste harjumuste sisseviimisega, seejärel võid rakendada juba keerulisemaid praktikaid. Allikas: Inc.com Veel artikleid: Mida teha, kui argipäev on liiga pingeline? Puhkepaus tööpäeval on tõeliselt kasulik Töötajatelt eeldatakse üha enam iseseisvust. Kas juhte on üldse siis vaja? Uus uuring ütleb, et juhi roll on muutuvas tööelus endisest olulisemgi. Tööelu on muutustes. Muutusi toimub pidevalt ning töötamise ajal ja kohal ei ole enam suurt tähtsust. Töömeile võib lugeda telefonist ja koosolekul osaleda Skype teel. Muutus nõuab ka tegevuskultuuri muutusi. Töötajatelt eeldatakse üha enam iseseisvust. Nad seisavad pidevate valikute ees:
“Teame, et töö tundub meeldivam ja tulemused paremad, kui töötajad saavad tööd ise juhtida. Paljud tööd on muutunud tegijast lähtuvaks,” ütleb Soome Tööterviseameti spetsialist Krista Pahkin. Tööelu konsultatsiooniettevõttes Novetos Oy töötavad tööpsühholoogid Hanna Poskiparta ja Tuuli Viranta viisid läbi intervjuud 40 osalejaga, kellest ¾ olid juhid. Uuringu tulemus oli üllatav: kui soovitakse, et töötajad juhiksid ennast ise, siis peab kasvatama kogu meeskonna juhtimiskvaliteeti ja –määra. Kui ühel juhil on liiga palju alluvaid, siis see ei õnnestu. “Parim juhtimine on töötajate toetamine ja arutelukaaslaseks olemine. Peatumine, keskendumine ja olemas olemine iga töötaja jaoks,” ütleb Poskiparta. Juhilt nõutakse motivatsiooni teiste toetamiseks. Kui juht soovib vaid head positsiooni ja “paguneid”, siis tema olulisem eesmärk ei pruugi olla innustada töötajaid oma töös särama. Uuringus tulid välja ka juhitöö kitsaskohad. Osad kogevad, et juhi tööks ei ole piisavalt aega. Paljud kogevad, et ka piiride seadmine on keeruline: Kui palju peaks inimeste juhtimiseks aega kasutama? Millal on töötajate asjadesse puutumine liigne? Samas osad töötajatest kogevad, et neid jäetakse kõrvale kuna tagasisidet ja vestlusi juhiga on liiga vähe. Krista Pahkin ei pea uuringu tulemusi üllatavateks. Tööelus on tema meelest toimumas tegevuskultuuri muutus. “Nii juhi uus roll kui ka töötaja enesejuhtimine on oskused, mida peab õppima. Muutuste protsess võtab aega,” ütleb Pahkin. Et meeskond saaks toimida iseseisvalt, vajab see tegevusele raamistikku ja ühist eesmärki. Parimal juhul on juhi töö kaasav ja läbi arutav nii, et kõik mõistavad oma rolli meeskonnas ja saavad aru oma tegevusest ühiste eesmärkide nimel. “Osad vajavad rohkem tuge ja tagasisidet kui teised, aga just seetõttu peabki juht tundma töötajaid, keda ta juhib,” ütleb Pahkin. Hierarhia on kaotatud paljudes suurteski ettevõtetes. Paljude tööelu uuringute tulemused näitavad, et töötajate võimalus mõjutada oma tööd kasvatab tööheaolu. Enesejuhtimise all mõistetakse seda, et oma töö tegemisel on selge siht ja inimene oskab ise öelda, mis teda motiveerib. Lisaks arendab ta ennast ja oma tööd. Ennast juhtiv töötaja teeb oma tööd tõhusalt, aga hoolitseb ka vaba aja eest. Ta ei pühenda kogu elu tööle. Enesejuhtimisest räägitakse ka konkreetsete tööga seotud tegevuste puhul, näiteks võime teha iseseisvaid otsuseid. Enesejuhtimine kasvatab töö efektiivsust ja parandab tulemusi. Juhil on selles tähtis roll: ta arutab kaasa, toetab, julgustab, aga ka vajadusel pidurdab. Näiteks räägib kasutusel olevatest ressurssidest ja aitab ajakasutamise prioriteetide seadmisel. Poskiparta ja Viranta tulid uuringu tulemusena sellisele tulemusele, et parimad juhid suudavad töötajaid enesejuhtimisel toetada seeläbi, et panustavad aega töötajatega vestlemiseks ja nende juhtimiseks ning loovad meeskonnas usalduse õhkkonna. Töötajate iseseisvust seevastu takistavad käsud, karistamine ja kontroll. Aga mida võib teha ise, et oma enesejuhtimist parandada? Neid viite soovitust võivad järgida nii juhid kui ka töötajad: 1. Mõtle, mis sind motiveerib Küsi endalt: Millises olukorras innustun oma tööst kõige rohkem? Mis äratab indu ja paneb tegutsema? Milline oli see olukord viimati? Paljudel inimestel seostub see teiste aitamisega. 2. Õpi kohal olema Kas mõte tiirleb töö ajal selle ümber, kes viib lapse õhtul huviringi? Juba sellest teadlikuks saamine aitab. Teadlikku kohalolekut ja märkamist võib õppida. Hingamisharjutused on üks viis selleks. Hingates jälgitakse rahulikult, kuidas hingamine kulgeb. Kui hingata rahulikult, siis vererõhk ja pulss langevad. Paljusid aitab ka mindfulness – alustada võib ka lihtsa mindfulness äpiga. Kohalolek on näiteks ka keskendumine vestlusele. Et vahepeal ei vilksa vaadata telefoni või e-posti. 3. Planeeri tööpäev Tunne ära, kui on päriselt kiire. Kas aeg kulub tühjale-tähjale, mis lihtsalt võtavad aega? Kõige tavapärasemad ajaröövijad on erinevad katkestused, vahel on selleks meie oma mõtted. Teised inimesed ja erinevad sõnumid katkestavad töötamist sageli liiga palju. Mõtle, kas võiksid tund aega mitte vaadata sõnumeid? Või on avatud kontoris koht, kus saaksid töötada rahus mõned tunnid? Või töötada päeva kodus? Jaga tööd rahulikeks ja sotsiaalseteks osadeks. 4. Hoolitse oma heaolu eest Tööst taastumine on oluline. Igaühel võiks olla tööle lisaks ka enda jaoks olulisi harrastusi. Midagi, millega tunda innustust, arengut ja ajataju kadumist. Pelgalt diivanil vedelemine ei ole parim viis taastumiseks, kuigi ka seda võib teha. Olulised on ka sotsiaalsed suhted, nagu näiteks pere ja sõpradega veedetud aeg. Siis saab teistega jagada oma mõtteid ja tegevusi. Elektroonilistest seadmetest eemaldumine vähemalt enne magamaminekut on eelduseks sellele, et meel rahuneb ja uni võib tulla. Unele lisaks aitavad jaksu hoida ka regulaarne söömine ja liikumine. 5. Tunne ennast Peatu ja küsi endalt: Millest saan energiat? Milles olen hea? Mis aga viib mult jõudu ja kurnab? Mida võiksin teha teisiti? Tagasiside küsimine ja saamine on samuti oluline enda paremaks tundmiseks. Ka juht peaks saama ennast kellegagi reflekteerida. See “peegel” ei pea leiduma töökohalt, see võib olla ka keegi väljapoolt. Aga ka kolleegidelt võib küsida, milles oled nende meelest tugev. Juhi roll on loomulikult olla eeskujuks ja anda palju positiivset tagasisidet. Ka vestluskultuuri hoidmine kuulub juhi ülesannete hulka, samuti iga töötaja enesejuhtimise toetamine. Allikas: Helsingin Sanomat Veel artikleid: Töötajate pühendumus on nakkav ja juhil on selles oluline roll Õiglane juht kuulab ja võimaldab oma valikuid teha Kui rääkida loovusest, siis selge on kaks asja. Esiteks, see on kõikide “21. sajandi olulisemate oskuste” nimekirjade tipus. Millist oskust on lastel vaja, et tulevikus edukas olla? 250 teadlast 60 institutsioonist ütlevad, et loovust. Kõige soovitavam omadus tippjuhil? IBM-i läbiviidud uuring 1500 juhi seas 60 riigist ütleb taas – loovus. Aga teine aspekt loovuse juures on hoopis murettekitavam – meil ei ole siiani häid teadmisi selle kohta, kuidas inimesi treenida loovamaks. Voo seisundi läbi on võimalik seda probleemi lahendada, aga see nõuab mõningast selgitust. Voogu on defineeritud kui “optimaalselt teadvuse seisundit, kus me tunneme ennast väga hästi ning saavutame parimaid tulemusi.” Voos on meie keskendumisvõime terav ja muu ümbritsev kaob. Tegevus ja teadlikkus on ühel lainel. Me ei mõtle iseendale, aeg kas läheb aeglaselt (tunne, et aeg peatub) või lausa lendab (viis tundi kuluvad kui viis minutit). Ja kogu selle aja jooksul on kõikide töö aspektide tulemused väga kõrged – sealhulgas ka loovus. Hiljutises uuringus Austraalias näidati 40-le uuringus osalejale eriti keerulist mõttetöö ülesannet – sellist, mis vajab lahendamiseks väga loovat lähenemist. Keegi ei lahendanud seda ära. Aga kui voo seisund kutsuti esile kunstlikult, kasutades transkraniaalset magnetstimulatsiooni, leidis 23 osalejat õige vastuse rekordilise kiirusega. Loomulikult vajab sellise ülesande lahendamine ainult ühte tüüpi loovust (probleemi lahendamine) ning sellest ei saa teha üldiseid järeldusi. Teine, laialdasem uuring, mis viidi läbi organisatsiooni Flow Genome Project poolt, tõi välja, et inimesed väga erinevatelt elualadelt – ettevõtjatest kuni teadlaste ja kirjanikeni – vastasid, et nad olid voo seisundis keskmiselt seitse korda loovamad. Kuigi ka selle uuringu tulemused vajavad edasist kinnitust, siis selline statistika on voo uuringutes sarnane (näiteks 10 aastat kestnud McKinsey poolt läbiviidud uuring leidis, et tippjuhid on voo seisundis viis korda tulemuslikumad) ja seda peaks võtma tõsiselt. Veelgi enam, Teresea Amiable Harvardi ülikoolist avastas, et inimesed ei ole loovamad mitte ainult voo seisundis, vaid ka päev hiljem peale seda. See võimaldab eeldada, et voog ei kasvata loovust ainult hetkeks, vaid selle mõju on pikaajalisem. Kokkuvõttes, voo seisund treenib meid loovamaks. Kuidas see seostub neurobioloogiaga? Voog on ajufunktsioonide sügavate muutuste tulemus. Selles seisundis liiguvad ajulained kiiretest beetalainetest, mis on tavalised ärkveloleku teadvusele, aeglasematele alfa- ja teetalainetele. Alfalained on omased näiteks unistamisele, teetalained aga REM-unele või seisundile vahetult enne uinumist, kus ideed kombineeruvad omavahel ootamatutel viisidel. Kuna loovus on alati kombinatsioon uuest informatsioonist ja vanadest mõtetest luues midagi täiesti uut, siis on võime ühelt mõttelt teisele libiseda ja neid üllatavalt kombineerida märkimisväärse positiivse mõjuga loovusele. Lisaks teame, et voo tekkides deaktiveerub ajutiselt prefrontaalne ajukoor, sellega seoses ka see osa ajust, kus on meie sisemine kriitik, kahtluse ja halvustamise hääl. Selle tulemusena oleme me märksa vähem kriitilisemad ja palju julgemad ette kujutama uusi võimalusi ja jagama neid maailmaga. Voo seisundis tabab meid tohutu neurokeemiline purse. Aju eraldab suurtes kogustes dopamiini, endorfiini, norepinefriini, anandamiidi ja serotoniini. Kõik need on heaolutunnet tekitavad ja sooritusvõimet kasvatavad ühendid. Kui kõik eelnev kokku võtta, siis neurokeemilised, -elektrilised ja –anatoomilised muutused aju funktsioonides voo seisundis annavad meile erakordselt suure potentsiaali, kuidas lahendada küsimust inimeste loovuse treenimisest. Me võime õpetada inimesi, kuidas saavutada voo seisundit oma töös ja tegemistes ning neurobioloogia hoolitseb ülejäänu eest. Allikas: Psychology Today Veel artikleid: Kolm üllatavat viisi, et tunda ennast vähem orav-rattas Heaolu mudel - mis see on? Juhtide coach Michael Melcher jagab väljaandes Stanford Insights soovitusi, kuidas üles ehitada pikaajaline edukas ja rahuldustpakkuv karjäär. Michael Melcher’i karjäär on olnud kõike muud kui lineaarne: Ta lõpetas 1986-l aastal Harvard kolledži, teenis riiki ohvitserina, omandas JD ja MBA kraadi Stanfordi ülikoolis, töötas advokaadina ning tegevjuhina ühes start-upi’s, mis tegeles immigratsiooni teemadega. Ta esineb konverentsidel, on kirjutanud raamatu The Creative Lawyer: A Practical Guide to Authentic Professional Satisfaction ning artikleid väljaannetele New York Times, ABA Journal ja Huffington Post. Nüüd aitab ta juhtidel ja tippspetsialistidel juhtida oma karjääri ja on partner ettevõttes Next Step Partners. “Kui ma õppisin Stanfordis, siis oli mul kindel idee, milline mu karjäär võiks olla,” ütleb ta. “Osaliselt see täitus, osaliselt mitte ning mõnda asja ei osanud ma ette näha. 90-te alguses polnud ma oma praegusest tööst kuulnudki. Ja kui oleksingi, siis ma tõenäoliselt ei oleks osanud näha seost selle vahel, mida ma tegin ja mida teen praegu. See kirjeldab, kuidas karjäär muutub, kuidas see areneb ja kui palju on selles ettenägematut.” Melcher jagab soovitusi, kuidas oma karjääri juhtida ja tunda tööst pikaajalist rahulolu. Ole oma karjääri juht Eduka karjääri jaoks on vajalik aeg-ajalt samm tagasi astuda ning vaadata suurt pilti, ütleb Melcher. Ta sõnastab nii: “mõelge laiematele piiridele selles, mida te teete ning tehke seda regulaarselt.” Ta on selle protsessi jaganud neljaks kategooriaks ja igale kategooriale toonud välja küsimused, mida endalt küsida: 1. Väärtused: Mida mulle meeldib teha? Mis toob minus välja parima? 2. Visioon: Kuidas ma tahan areneda? Mida ma tahan luua enda jaoks? 3. Kompetents: Mida mul on anda? Mis väärtus mul on ja kuidas seda aja jooksul kasvatada? Mida ma vajan, et jõuda järgmisele tasemele? 4. Suhted: Kes mind toetavad? Kes on minu inimesed? Kes mind tunnustab ja toetab? Ja kellelt ma saaksin õppida? “Karjäär tähendabki seda, et võtta aega küsimustele vastamiseks ja tegutsemiseks nendes neljas kategoorias,” ütleb Melcher. Ära oota, kuni oled õnnetu Sarnaselt tervishoiule, on oluline teha ennetavaid samme, et vältida karjääriprobleeme hiljem. “Me kipume tööelus midagi tegema ainult siis, kui meil on probleeme,” ütleb ta. Nii võid vooluga kaasa liikuda ja loota, et ainult sinu tööalane kompetents lahendab kõik. Aga see strateegia ei aita alati. Melcher ütleb, et kui ootad, kuni kaotad töö või oled tööl rahulolematu, siis võid küll edasisi samme astuda, aga see ei ole enam siiras, vaid see on juhitud probleemist. “Vahel leiad unistuste töö, aga siis selgub, et unistus ei olnudki nii õige või oli kellegi teise unistus. Kui sul on probleem, siis sa proovid seda lahendada, aga see võib olla liiga keskendunud ühele asjale.” Ta soovitab, et parem on analüüsida erinevaid tegureid oma töös ja töötada nendega järjepidevalt. Tööta 20 minutit iga päev oma eesmärgi nimel “Pidevad jõupingutused toovad tulemust,” ütleb Melcher. “Sa ei pea tegema dramaatilisi muutusi, et edasi liikuda. See, mida teed iga päev, on olulisem kui see, mida teed vahel harva. See on nagu liitintress, kui sa teed pidevaid samme eesmärgi nimel, siis võid kaugele jõuda.” Ta soovitab võtta tegevuse või eesmärgi, jagada see osadeks ning siis töötada iga päev 20 minutit või ka vähem nende teostamiseks. “Ma usun, et meil kõigil on 20 minutit aega. Mul oli 20 minutit täna, kui ma tegelikult ei pidanud vaatama sotsiaalmeediat või lugema New York Times’i. Ma oleksin võinud teha väikse pingutuse millegi nimel.” Kui ajajuhtimise mudeli järgi jagada ülesandeid, siis pikaajalised karjääriarendamise tegevused lähevad lahtrisse “tähtis, aga mitte kiire”. “Väga suurt vahet ei ole, kui sa ei tee midagi täna või isegi sel nädalal, aga lõpuks see muutub probleemiks,” ütleb ta. Iga päev 20 minutit töötada “tähtis, aga mitte kiirete” ülesannetega, vähendab kalduvust asjadega venitada. Juurdlemise asemel tegutse Me õpime katsetades, mitte mõtiskledes, ütleb Melcher. Loogiliselt karjääri peale mõtlemine ei pruugi anda tulemusi. Ta tsiteerib Herminia Ibarra’t London Business School’st: “Ta räägib palju katsetamisest ja ütleb, et see, mida me mõtleme karjääri arengust ja muutustest ei ole õige. Me mõtleme sellest, kui mõtteprotsessist, millele järgneb tegutsemine. Seega sa mõtled ja teed, mõtled ja teed. Aga tegelikult on see hoopis katsetamise protsess. Me ei saa mõeldes leida õigeid vastuseid. Me peame proovima erinevaid asju ning vaatama, mida nendest õpime.” Küsi teistelt, kuidas nad sind näevad Melcher soovitab sõbraga maha istuda, et teha paar karjääri harjutust. Esiteks mõelda vau-kogemusele või ajale, kui olid nii sisse läinud sellesse, mida tegid, et ei märganud aja möödumist. Võib-olla oli see mingi projektiga töötades, triatlonil võisteldes, üritust planeerides, raportit koostades või õpetamise kogemus, “mis ei pruukinud olla nii fantastiline, kui seda tegid, aga andis suurepärase tunde, kui olid selle ära teinud,” nagu ütleb Melcher. Seejärel küsi endalt küsimusi:
Sa võid küsida ka sõbra arvamust. On väga hea kellegagi arutada ning küsida temalt: Mida sa näed minus? Milliseid mustreid märkad? Sageli aitab see näha meie põhiväärtusi. Tee võimaluste tabel Veel üks harjutus, mida Melcher armastab oma klientidele anda, on kaardistada oma erinevad töövõimalused. “Inimesed on sageli ebakindlad oma järgmise sammu osas, see tähendab, et neil võib olla viis või kuus erinevat võimalust, millest igaüks on ligikaudu 15% tõenäosusega ja nii on neid keeruline tõsiselt võtta.” Samuti tundub etteennustatav töö meie jaoks igav ja ebatõenäoline töö põnev – kuigi meil on sageli põhjendusi, miks me ei saa seda viimast teha või miks see ei ole tõsiseltvõetav. Seega on meil selles osas suur spekter erinevaid tundeid. Harjutus, mida saab teha, on kirja panna kõik töövõimalused ja seejärel küsida endalt küsimusi.
Liida punktid ja vaata, kuhu iga töö positsioneerub selles tabelis. Võta omaks, et karjäär ei pea olema lineaarne Igas karjääris on muutusi ja tsükleid, ütleb Melcher. “Pole vahet, kui hästi me karjääri juhime, kui kompetentsed me oleme, me kõik läbime paljusid tsükleid,” ütleb ta. “Neid tsükleid ei pea vältima, vaid mõtlema, mida me saame teha selles tsüklis ja seejärel liikuma edasi.” Kui Melcher oli keskkoolis, siis oli tal võimalus saada parimaks lõpetajaks oma lennus ning ta suutis vaid mõelda sellest, kuidas teisi õpilasi edestada. “Ma mõtlesin, et kui ma saan parimaks lõpetajaks, siis on kõik minu jaoks kindlustatud – ma saan edukaks ja õnnelikuks,” räägib ta. “Mul oli lineaarne mudel karjäärist ja paljud inimesed õhutasid mind sellesse uskuma. Minu tegelik kogemus on aga pigem spageti-tüüpi mudelist. Sa võid astuda kaks sammu edasi, kaks sammu tagasi, minna küljelt, proovida midagi muud. See on tõesem mudel. See ei tähenda, et sa teeksid midagi valesti. See tähendab, et sa liigud edasi ja uurid, mis pakub rahuldust sinu praeguses eluetapis.” Veel artikleid: Neljakümnendates on kasulik oma karjäär üle vaadata 6 märki, et peaksid tegema karjäärimuutuse Töötajate pühendumus on nakkav ja uus uuring näitab, et alusepanijaks sellele võib olla juht. Sul kui juhil on suur mõju selle üle, kui pühendunud sinu organisatsioon lõpuks on. Sina oled organisatsiooni kultuuri lipukandja. Enamuse töötajate jaoks sina oledki ettevõte (või vähemalt sinu nägu see on). Seetõttu tulebki sul vaadata peeglisse, kui näed, et sinu tiim ei ole pühendunud. Pühendumus on nakkav nähtus. Organisatsioon on kui elav organism ja iga töötaja on selle rakuks. Ideed, emotsioonid ja suhtumised organisatsiooni sees levivad samamoodi nagu viirus levib organismi rakkudes. Juhi mõju Juhina on sul suur mõju sellele protsessile. Sinu enda pühendumuse kvaliteet – mida sa ütled ja teed, mitte korraldused, mida annad või memod, mida laiali saadad – aitab luua töötajate kogemust, läbi mille töötajad valivad, kas olla pühendunud või küünilised ja ükskõiksed. Sinu tegevus juhina omab suuremat mõju pühendumisele organisatsioonis kui mistahes korraldused. Ettevõtte DecisionWise’i töötajate pühendumuse uuring näitas huvitavaid fakte: Enamasti ainuüksi juhi enda pühendumus ei mõjuta otseselt töötajate pühendumust. Statistiline analüüs (lineaarse regressiooni meetodil) leidis, et juhi pühendumus (kõrge või madal) oli seoses ligikaudu 5% töötajate pühendumusega. Teisisõnu, see et juht on pühendunud, ei tähenda, et tema töötajad oleksid samuti pühendunud. Kui aga viidi läbi täiendav analüüs (Hii-ruut test), siis leiti, et täielikult pühendunud juhtidel oli 50% oodatust kõrgem osakaal täielikult pühendunud töötajaid ja samuti poole vähem täielikult mittepühendunud töötajaid. Vastupidine trend oli juhtidel, kes olid ise täielikult mittepühendunud. Seega, kuigi pühendunud juht ei tähenda automaatselt veel pühendunud alluvaid, siis pühendunud juhid käituvad suurema tõenäosusega sellisel moel, mis loob keskkonna, kus töötajad saavad pühenduda. Lihtsalt pühendumine ei ole juhi edu võtmeks; selleks on pühendunud juhi tegevused, mis mõjutavad töötajate kogemust. Kuidas levitada pühendumust? Loomulikult on juhi enda pühendumine olulise tähtsusega, aga ei tasu loota, et see lihtsalt kandub teistele üle nagu tavaline viirus. Töötajad soovivad pühenduda ja nad on vastuvõtlikud juhile, kes töötab ja kannab endas vastavat kvaliteeti. Pühendumus on enamus inimeste baasvajadus. Meie loomupärane soov on pühenduda. Mis on juhi roll töötajate pühendumuses? Peatselt ilmuv raamat Engagement MAGIC: Five Keys For Engaging Individuals, Leaders, and Organizations toob välja uuringutes leitud kuus ühisjoont, kuidas head juhid loovad pühendunud meeskondi: 1. Nad on isiklikult pühendunud Need juhid mitte ei räägi pühendumusest, vaid elavad ise selle järgi. Nad on pühendunud nii inimese kui ka juhina. Nad pühenduvad nii südame kui vaimuga ning konkreetse tegevusega. 2. Nad osalevad Pühendunud juhid on olemas igapäevaselt, jälgimas igaühe meeleolu, õpivad, millist inspiratsiooni inimesed vajavad, et ühisesse eesmärki panustada. 3. Nad värbavad targalt Pühendunud juht teeb, mis võimalik, et uued töötajad oleksid sellised, kes haakuvad organisatsiooni kultuuriga. 4. Nad loovad maagiat: M-A-G-I-C Nad mõistavad, et M – töö tähendus, mõte (Meaning) A – töö autonoomia G – areng (Growth) I – mõju (Impact) C – vastastikune side (Connection) on pühendumuse komponendid ja nad ei püüa asendada neid mingite muude, näilist rahulolu tekitavate teguritega. Nad mõistavad ja hindavad objektiivselt töötajate kogemust ning tegutsevad selle nimel, et keskkond võimaldaks töötajal valida pühendumuse. 5. Nad ei riku pühendumust ära Kui meeskond on täielikult pühendunud, siis on vahel juhi töö jalust ära minna ja purjeid kohendada. Teadmine, millal inimesi tagant tõugata ja millal ise tagasi tõmbuda, on märk heast, täielikult pühendunud juhist. 6. Nad juhivad eeskujuga Kõige olulisem on, et pühendunud juhi roll on juhtida oma eeskujuga. Väljendades Gandhi sõnadega: “Ole ise muutus, mida tahad luua.” Allikas: HR Today Veel artikleid: Sisekommunikatsiooni vead, mis rikuvad töötajate pühendumust (ja kuidas neid parandada) Kuidas tõsta töötajate pühendumust neuroteaduse abil? |
RSS Feed