Prantsusmaal andis Frederic Desnard oma endise tööandja kohtusse, sest tema sõnutsi oli tööl tapvalt igav ning see muutis ta “professionaalseks zombiks”. Desnard oli parfümeeriaäri juhtiv töötaja 80 000 eurose aastapalgaga ja ta nõuab oma tööandjalt 360 000 eurot selle eest, et “igavusega tapeti ta professionaalsus”. 2007-l aastal avaldasid kaks Šveitsi ärikonsultanti Peter Werder ja Philippe Rothlin raamatu “Diagnose Boreout”. Inglise keeles bore out on seoses burn out’ga ehk läbipõlemisega. Eesti keeles on väljendid “igavuse kätte surema” ja “igavus tapab”, aga head vastet bore out’le ei ole. Raamatu autorid väidavad, et tänapäeva kontoritöötajate peamiseks probleemiks on oluliste, tähendust omavate tööülesannete puudumine, mitte stress. Bore out koosneb kolmest tegurist: igavus, väljakutse ja huvi puudumine. Töötaja, kes selle all kannatab, püüab välja näidata, et ta on väga hõivatud, sest ta ei soovi saada juurde uusi tööülesandeid ega ka tööd kaotada. Ka Desnard oma kohtuasjas tugineb igavuse seosele läbipõlemisega. BBC on küsitlenud ka teisi töötajaid, kellel on kogemusi sama probleemiga: Steve Coster kirjeldab oma tööd kindlustusmaaklerina järgnevalt: “See oli nii igav. Ma tundsin ennast haigena, kui pidin esmaspäeval jälle tööle minema. Ma veetsin aega tualeti kabiinis, peitsin ennast arvutiekraani taha ja ümbritsesin ennast kaustadega, nii et ma näisin hõivatuna, kuid tegelikult ei teinud ma midagi”. Coster töötas kindlustuses 17 aastat ja lõpuks haigestus depressiooni. Lucy Parsons, kes värvati Cambridge’i ülikoolist praktikale jaekaubandusketti, leidis samuti, et tema töö on masendavalt igav ning ta lahkus töölt. “Nad alahindasid kõvasti mu võimeid ja mul oli igav”. Esmaspäeval paluti tal teha töötajatele tööjuhendid ja poole päevaga oli töö tehtud. Juht aga oli arvestanud, et ta tegeleb sellega terve nädala ning rohkem tööd talle anda ei olnud. Dr. Sandi Mann ütleb, et igavusel võib olla tõsiseid tagajärgi, muuhulgas ka lühem eluiga. 7000 ametniku uuring Suurbritannias näitas, et need töötajad, kelle igavus oli väga suur, surid suurema tõenäosusega 24 aastase uuringuperioodi jooksul, kui need, kellel polnud igav. Ta ütleb, et igavus tööl otseselt ei tapa, aga igavlevad inimesed otsivad sageli stimulatsiooni alkoholist, narkootikumidest, ebatervislikust toidust ja neil esineb enam riskikäitumist. Igavus aga võib viia stressi ja depressioonini. Kui lühiajaline igavus võib ergutada loovust, siis pikaajaline tõsine igavus on teistsuguste tagajärgedega. Wijnand van Tilburg, Londoni King's College’psühholoogia abiprofessor, ütleb, et bore out ei ole psühholoogias määratletud seisund, aga idee, et igavus võib tekitada märkimisväärseid kannatusi, ei ole uus. Igavust tundvate inimeste ühine joon on mõttetuse tunne, aga sel võivad olla ka positiivsed tagajärjed, et panna inimesi oma elus muutusi tegema. Peter Werder ja Philippe Rothlin pakuvad oma raamatus välja ka lahendusi – esiteks tuleks oma tööd analüüsida, seejärel otsida lahendusi praeguses töökohas ning kui see ei aita, siis otsida uus töökoht. Seniks kuni probleem pole lahenenud, tasub abi ja toetust paluda perelt, sõpradelt ja kolleegidelt. Kui probleemi ei lahenda, siis võib tagajärjeks olla sügav rahulolematus, väsimus ja madal enesehinnang. Loe ka: Kuidas ravida läbipõlemist ilma tööst loobumiseta? Mis põhjustab igavust töös?
0 Comments
Leave a Reply. |