Sulle tundub, et sa kaalud otsuse plusse ja miinuseid võrdselt, aga nii see tõenäoliselt ei ole. Selgub, et miinustel on väga suur roll isegi hoolikal ja pealtnäha ratsionaalsel otsuse tegemisel, nagu näitab Stanford Graduate School of Business’is läbiviidud uuring. Inimesed tunnevad suuremat vastuolu, kui otsusel on palju plusse ja vähe miinuseid, kui siis, kui miinuseid on palju ja plusse vähe. “Oletame, et sa hindad inimest – näiteks tööle kandideerijat – ja sa teed nimekirja tema positiivsetest ja negatiivsetest omadustest. Isegi siis, kui saad kirja võrdselt olulisi ja kaalukaid positiivseid ning negatiivseid omadusi, kipub negatiivsetel olema suurem kaal”, ütleb Stanford GSB professor Zakary Tormala. Uuring, mille tulemused avaldati ajakirjas “Journal of Personality and Social Psychology”, käsitles ambivalentsust – (nn armastuse ja vihkamise) meeleseisundit, mida on oluline arvestada kõigil, nii juhtidel, turundajatel kui ka küsitluste läbiviijatel. Kui inimesed on ambivalentsed, siis on neil sisemine konflikt, mis ei soodusta tegutsemist ja teeb inimese avatuks välistele mõjutustele. Uuring on oluline ka nende inimeste jaoks, kes soovivad tunda suuremat kindlust oma otsuste suhtes. “Ambivalentsus ei ole meeldiv seisund enamus inimeste jaoks,” ütleb Tormala. “Kui sa mõistad oma tundeid ja seda, millest need on põhjustatud, siis võib olla kergem sisemist konflikti ületada ja tunda ennast paremini mistahes otsuse vastuvõtmisel. Võimalik, et suudad selle konflikti kiiremini ületada ning tegutsema asuda, mõistes, et negatiivsel informatsioonil on tugevam mõju kui sama kaalukal positiivsel informatsioonil.” Teadlased jälgisid, et lisades ainult mõne üksiku negatiivse teguri millelegi positiivsele (näiteks tuues esile suurepärase inimese puhul mõne vea), siis see tõi kaasa ebakindluse ja sisemise konflikti suurema kasvu, kui lisades mõne positiivse teguri millelegi negatiivsele (näiteks viidates ebameeldiva inimese mõnele positiivsele omadusele). Tormala räägib ka, et uuringus osalenud inimesed tundsid ennast suuremas segaduses, kui neile näidati nimekirja, mis koosnes viiest negatiivsest ja seitsmest positiivsest tegurist. See tekitas suurema sisemise konflikti, kui nimekiri võrdselt kuue positiivse ja negatiivse teguriga. Oma uuringus värbasid teadlased üle 1200 online osaleja ning andsid neile erinevates proportsioonides infot inimese kohta nimega Frank. Nad esitasid osalejatele kolm küsimust: “Kuidas sulle meeldib Frank?”, “Kui positiivsed muljed on sul Frankist?” ja “Kuidas sa kirjeldaksid oma tundeid Franki kohta?” Vastajad andsid igale küsimusele hinde ühest üheksani ja hindasid ka seda, kui ebakindlana ja kahtlevana nad tundsid ennast oma arvamuse osas Frankist. Seni olid enamus teadlasi arvamusel, et inimesed kaaluvad negatiivseid ja positiivseid tegureid võrdselt. Uuringu läbiviijad ütlevad, et edaspidi võiks uurida, kas uuringutulemused muutuvad, kui uuritav ambivalentsust tekitav objekt muutub. Näiteks, kas inimesed tunnevad samasugust sisemist konflikti, kui otsustavad näiteks toidu üle? Mõistes mõjutegureid, mis panevad meid tundma rohkem või vähem ebakindlana, on kergem usaldada oma suhtumist ja otsuseid. See ei kindlusta veel paremaid otsuseid, aga aitab leida tõhusamaid viise, et ebakindlusega toime tulla. Allikas: Stanford News Veel artikleid: Oma unistuste saavutamise saladus, millest keegi sulle ei räägi 3 tõhusat viisi ärevusega võitlemiseks
0 Comments
Leave a Reply. |