“On aasta 2017. Meid ümbritseb teadmiste majandus. Meie tööd nõuavad meilt mentaalset arenguhüpet. Kui sportlasel on vigastus, siis ta istub ja taastub. Loobume mõttest, et meie aju sellest erineb.” Selles tsitaadis vaimsest tervisest on oluline mõte. Meie aju on nagu lihas, miks me siis ei kohtle teda samamoodi kui teisi lihaseid meie kehas? Kui sa seda teeksid, siis sa: Kaitseksid teda Nagu me kaitseme ennast mantliga külma eest, vajab ka aju kaitset. Küsite millest? Me kõik oleme kogenud raskusi, olgu need lahkumised armsatest inimestest, takistused, millega pole varem kokku puutunud või võõrad keskkonnad. Me ei saa ette näha, millal sellised asjad juhtuvad ega neid ka ära hoida, aga kui me arendame endas emotsionaalset ja vaimset tugevust, siis saame raskustest kergema vaevaga üle. Kaitse ennast vaimse ettevalmistusega - see võib olla näiteks oma tunnete juhtimise õppimine või enesekindluse kasvatamine või ka distantseerumine asjadest, mis teevad sind õnnetuks. Sa treeniksid teda Meie kehad saavad paljuga hakkama, vaatame kasvõi olümpiavõitjaid. Inimese keha on märkimisväärne masin. Nii on ka aju ja talle on vaja pingutust samamoodi kui füüsilisele kehale. See on ainus viis, kuidas ta jätkab arengut ja jääb tugevaks. See tähendab, et vaja on erinevaid võimalusi ja aega, et aju mitmel moel pingutada: lugeda raamatuid ja artikleid, kirjutada, saateid kuulata, puslesid lahendada, uusi ülesandeid enda peale võtta, astuda arutellu, mis paneb ümber mõtlema oma tõekspidamisi või töötada teistmoodi – erineval ajal, kohas või inimestega. Loomulikult ei tohi aju pingutada liiga kaugele või liiga kaua. Sellest ka järgmine punkt: Sa puhkad, kui ta on väsinud Kui sa oled tegelenud spordiga, siis kindlasti on juhtunud, et oled oma lihast liigselt venitanud. Sellisel juhul tuli talle paar päeva puhkust anda. Meie aju töötab samamoodi. Ei tohi jätkata pingutamist, kui tal on juba valus – see teeb ainult raskemaks jõuda tagasi normaalsesse, mugavasse ja tõhusasse olekusse. Kui sa oled väsinud, siis ei saa kaua üleval olla ja unest aega juurde võtta. Kui oled arvutiekraani vaadanud juba 12 tundi, siis sa ei suuda enam välja mõelda uusi ideid. Tea, millal on aeg peatuda ja puhata, ning tee seda. Nii saad tagasi asuda oma tegevuste juurde kiiremini ja paremini kui varem. Sa kontrolliksid regulaarselt tema tervist Me külastame regulaarselt perearsti, hambaarsti ning käime vajadusel teiste spetsialistide juures. Aga meie ajul ei ole sellist graafikut ning seda peame me ise tegema. Muidu ei märka me väikseid probleeme ning teeme oma vaimsele tervisele rohkem häda. Nagu ka hambaaugud on suuremad, kui mitu aastat hambaarsti mitte külastada. Mõned inimesed peavad päevikut, et oma mõtteid korrastada ja läbi töötada, teised mediteerivad ning kolmandad arutavad oma asju sõprade või professionaalidega. Leia oma viis, et ajule anda võimalus reflektsiooniks, läbi töötamiseks ja värskenduseks. Veelgi tähtsam on aga märgata sümptomeid, kui su aju ei ole oma parimas vormis ja vajad tähelepanu, et taastuda. Kui me kohtleksime aju nagu kohtleme oma keha, siis me arvestaksime sellega erinevaid otsuseid tehes. Nii nagu me ei hüppa pea ees madalasse vette, sest tõenäoliselt vigastaksime ennast, siis ei peaks me tegema ka otsuseid, mis on meie ajule halva mõjuga. Näiteks ei ütleks “jah” kõigele, ei tegeleks tööasjadega puhkuse ajal või ei sunniks ennast töötama hiliste tundideni. Allikas: The Muse Veel artikleid: 8 küsimust tööst taastumise kohta 5 küsimust aju heaolu kohta
0 Comments
Leave a Reply. |