Kui paroolid lähevad meelest, mõte katkeb keset lauset ja uue arvutisüsteemi õppimine on aeglane, siis süüdistavad paljud iseennast – kuidas mul nii halb mälu on! Soome Töötervisekeskuse vanemteadur Virpi Kalakoski aga arvab, et selleks pole põhjust: “Halba mälu ja aeglast õppimisvõimet peetakse isiksuseomadusteks, kuigi põhjuseks on ülekoormus. Ülekoormust põhjustab töö, kus peab kogu aeg uusi asju õppima, hindama, kas info on oluline või mitte ja tähele panema erinevaid juhiseid. Lisaks sellele on ka palju segavaid tegureid: avatud kontoris on palju melu, ühele asjale ei saa piisavalt keskenduda jne.” Inimeste kognitiivne koormus töökohal on suur. Sellises olukorras tekivad ka vead sagedamini. Arvuteid ja infosüsteeme kasutatakse Kalakoski sõnul pea kõikjal, nii meditsiiniõdede, metsaparandajate kui ka laotöötajate töös. “Pidevalt on vaja midagi märgata, meelde jätta, lugeda ja infot luua. Ettevõtete siselehed on täis juhendeid ning siis imestatakse, miks töötajad pole sealt neid endale selgeks teinud ja kasutusele võtnud.” Isegi kui töö ise ei muutugi, siis muutuvad protseduurid ehk kuidas midagi tehakse ja kes vastutab. Kalakoski toob välja, et inimesele on liigiomane, et ta suudab keskenduda ühele asjale korraga, õppimine on aeglane ja unustamine kiire. “Kui inimesed ülekoormuse tõttu mõtlevad, et nad on halva mälu ja aeglase õppimisvõimega, siis see on sama, kui peaks ennast teistest kehvemaks seetõttu, et on ainult kaks kätt. Või süüdistaks ennast libisemises seetõttu, et on kaks jalga – oleks neli, poleks libisenud.” Kalakoski tuletab meelde, et inimesel on samasugune aju, nagu tuhendeid aastaid tagasi: “Nii nagu meile pole juurde kasvanud käsi või jalgu, pole ka aju muutunud”. Arvutitöö sobib inimese ajule, aga nii, et arvestada tuleks inimlikke piire. “Olukorda võib võrrelda sellega, et inimene suudab maast tõsta pakke, aga mitte tuhandekiloseid. Samamoodi peaks kognitiivne koormus olema selline, et inimene saab sellega hakkama”. Kuna arvutitöö on suhteliselt uus, siis häid praktikaid alles kujundatakse. Kaua on hoolitsetud selle eest, et neil, kes vastutavad turvalisuse eest, on sellised töötingimused, et nad saaksid olla keskendunud. Näiteks lennujuhtide koormus ei saa olla liiga suur, et nad suudaksid oma tööd hästi teha. Tasapisi hakatakse märkama, et ka teiste töötajate jaoks on see oluline. “Paljudes töökohtades käiakse hindamas, kas töökoht on ergonoomiline. Samamoodi võiksid ettevõtted tellida psühholoogi, kes selgitab välja, millist ebavajalikku kognitiivset koormust tekitavaid tegureid esineb ja kuidas olukorda parandada.” Vähendada näiteks kontori heli- ja vaatemüra ning kontsentreerumise häirijaid. Või piirata info üleküllust ning seda, et juhendid oleks leitavad lihtsamini kui mitme lingi tagant. “Üks võimalus on investeerida infosüsteemidesse. Kas peab alati ostma odavaima, mida on ebamugav kasutada? Ühe uuringu kohaselt läheb 60%-l töötajatest keskmiselt neli tundi nädalas raisku infosüsteemi probleemide tõttu.” Kalakoski tuletab meelde, et töö muutmine inimesele sobivamaks on eelkõige juhtide vastutus: “Ükskõik, kui palju töötaja arendab oma mälu, ei saa ta kuidagi üksinda parandada töökoha kognitiivset ergonoomiat. Juhid peaksid kujundama sellised töötingimused, et arvutitöö muutuks sujuvaks, tervislikuks ja efektiivseks.” Allikas: Helsinkin Sanomat Veel artikleid: Terve meele 7 "toitainet" Päevane uinak on kasulik loovusele ja tervisele
0 Comments
Leave a Reply. |